LHV fondijuht: raske on olnud

Tuleb tunnistada, et kogu selles infotulvas on olnud päris raske orienteeruda kindlasti nii investoreil, kui ka fondijuhil. Tööd on olnud palju ja erinevate stsenaariumite realiseerumise tõenäosust on tulnud hinnata ümber ka päevadega.

Lähis-Itta investeerimisel peab loomulikult alati arvestama regiooni rahutu omapäraga ja riskipreemiad on seetõttu muu maailma arenevate turgudega võrreldes kõrgemad. Kuid sellevõrra peaksid pikemas perspektiivis olema kõrgemad ka oodatavad tootlused.

Lühemaajalisest infomürast tuleb näha lihtsalt pikemaajalist visiooni – et Lähis-Ida naftarikkad riigid omavad toorainet, mida kogu muu maailm tahab ja et selle tooraine müügist saadud rahaga üritavad need riigid üles ehitada hajutatud majandusi, mis püsiksid tugevatel jalgadel ka pärast seda, kui energiarahad ükskord otsa saavad.

Eurotsooni kriis iseenesest on juba palju inimesi investeerimisest eemale peletanud ja Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida rahutused on kõrgemat riski võtta julgevate investorite ridu veelgi vähendanud. Samas neil investoritel, kes on näiteks aasta alguses investeerinud LHV Pärsia Lahe Fondi, on võrreldes enamuse teiste maailma regioonidega läinud sel aastal oluliselt paremini.

Rahvusvaheliselt globaalsetele arenevatele turgudele suunatud fondide poolt Lähis-Ida ja Aafrika regiooni tehtavad investeeringud on täna langenud viimase 7 aasta madalaimatele tasemetele, mis näitavad, kui (eba)populaarne sellesse regiooni investeerimine täna on. Sellistel aegadel tehtavad investeeringud on aga reeglina just pikemaajaliselt kõrgema tulususega.

Ise näiteks olen pikaajalise ja rahulikuma vaatega ning suurendasin oma investeeringuid LHV Pärsia Lahe Fondi ka loetud päevad tagasi, kuna näen fondiportfelli pikaajalist atraktiivsust.

2010. aasta lõpus oli LHV Pärsia Lahe Fondi maht €5.0 mln ja selle aasta novembri lõpu seisuga on see €4.2 mln ehk ka meie fondist on aasta jooksul raha välja läinud, kuid mitte märkimisväärselt.

Suurimateks riskideks on tuleval aastal sarnaselt viimasele aastakümnele geopoliitilised riskid ja seda siis eelkõige GCC-naaberriikides. Kui eurotsooni kriis peaks paisuma, siis võib see tekitada ka teatuid probleeme 2007. aasta kinnisvaramullist taastuvatele Dubai riigiettevõtetele oma laenude refinantseerimisel.

Regioonis saavad kasvu veduriks olema tõenäoliselt Katar ja Saudi Araabia, kuid ka Araabia Ühendemiraatidelt ja Omaanilt ootaks positiivseid üllatusi.

Morningstari andmeil oli LHV Pärsia Lahe Fond novembri lõpu seisuga 2011. aastal „Aafrika ja Lähis-Ida“ regiooni investeerivate fondide kategoorias 1. kohal. Arvestades seda, et fondi kõrvutatakse 91 selle kategooria fondiga, võib tulemusega igati rahule jääda.

Autor: Fredy-Edwin Esse, California