Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
KINNISVARA. Hingega hooned: arendajad loovad isikupära
Tallinnas liikudes võib märgata, et ehitustöö ei käi vaid uute majade juures ja järjest aktiivsemalt tehakse korda ka päris vanu maju ja mitte ainult vanalinnas. Ka on ostjad üle saamas tuliuue elamu ja euroremondi vaimustusest.
Marko Kristianson on 1920.–1940. aastatel ehitatud hooneid renoveerinud juba 1994. aastat alates. Tema viimane objekt on Pärnu mnt 40 hoone, mille arhitekt on Eugen Sacharias. “Lugupidamisest ajastu, arhitekti ja maja vastu taastame hoone võimalikult esialgsel kujul,” selgitas Kristianson. Majas on säilinud vanad uksed, ukselingid, kapinupud, ukse- ja põrandaliistud ja palju muid põnevaid detaile.
Uued elanikud ei pea siiski Teise maailmasõja eelsesse ajastusse kolima. 1938. aastal ehitatud maja interneti- ja elektrikaablid vahetati välja, uued on ka vee- ja kanalisatsioonitorud. Vanu aknaid polnud võimalik taastada ja asemele telliti uued puitaknad. “Aknaid uued omanikud vahetada ei tohi,” lisas Kristianson.
Majja soovivad korterit paljud. Kortermaja renoveerimine algas kevadel, korda on tehtud tänavapoolne fassaad ja trepikoda. “Leidsime meistrimehe, kes oskas teha terrasiitkrohvi, nagu 1930. aastatel tehti,” selgitas Kristianson. Maja katus on plaanis vahetada kevadel ja siis tehakse korda ka hoovipoolne fassaad. Katuse alla tuleb kolm korterit.
Home Improvement asus algselt üürimajana tegutsenud ja hiljem mitmele omanikule tagastatud hoonet kokku ostma 2004. aastal. Renoveeritud korterid on plaanis maha müüa ja huvilisi on juba palju. “Siseviimistluse jätame hea meelega ostjate rõõmuks. Korterid on karbi kujul valmis, et ostjad saaksid need oma maitse järgi kujundada. 99% ulatuses on säilinud originaaldetaile. Oleme lihvinud ja õlitanud korterites oleva originaalparketi, milles on fantastiline kerge nagin, mida uues majas ei leia isegi makstes.”
Metro Capital renoveerib Kadriorus nn Burmani maju, millest üks on valmis, teises tööd käivad. Firma juhatuse esimehe Ain Kivisaare sõnu andis klientide suur huvi kindluse majade kordategemiseks. “Vana ajaloolise maja kordategemine on kallim kui uue maja ehitamine. Samas korterite ettemüük on läinud hästi,” lisas ta.
Vanemate hoonete vastu tunnevad huvi välismaalased. “Palju on soomlasi. Tegu on arhitekt Karl Burmani juugendstiilis majadega ja samas stiilis maju on palju ka Helsingis,” ütles Kivisaar ja lisas, et ka eestlased on hakanud väärtustama vanu hooneid.
Korteri ostmine uude hoonesse on riskivabam. “Vanasse majja korteri ostmine on natuke nagu kotis põrsa ostmine. Peab väga hästi arendaja ja ehitaja tausta teadma,” ütles Kivisaar.
Domus Kinnisvara Elamispindade osakonna juhi Martti Juse sõnul eelistavad ostjad heas korras kortereid ja suurt huvi tuntakse näiteks Kalamajas renoveeritud puumajade vastu. “Need on küll üldiselt väiksema ruutmeetrite arvuga, aga samas ei ole nad tüüpkorterid, renoveerimise käigus on kaasajastatud kõik kommunikatsioonid ja tegemist on väiksemate kortermajadega, kus vähem elanike ja rahulikum,” ütles Juse ja lisas, et renoveerimine tähendab tavaliselt ka kulude kokkuhoidu, kindlasti küttelt.
Juse sõnul sobib korralik euroremont kivi- või paneelmajja. “Kui puumajas on kipsplaati liiga palju kasutatud, siis seda ei eelistata. Soovitakse näha naturaalset palki ja paekivi,” lisas ta.
Ober-Hausi analüütik Rain Rätt ütles, et praeguses turusituatsioonis on kõige tähtsam asukoht, ostjale vastuvõetav hinnatase ja objekti erilisus. “Sageli ollakse nõus ostma kapitaalremonti vajav korter arhitektuuriliselt väärtuslikus elamus, kuigi samas piirkonnas võib peaaegu sama hinna eest saada n-ö euroremondiga korteri,” lisas ta.
Tallinnas on veel palju vanu maju, mida võiks korda teha, kuid tihti rikuvad ilusad renoveerimisplaanid ära omanikud, sest paljud hooned on erastatud korterite kaupa ja nende ülesostmine on pikk ja keeruline. “Arendaja saab hoone siis korda teha, kui hoonel on üks kuni kolm omanikku, muidu pole selline projekt võimalik,” rääkis Kivisaar, kes lubas, et jõudumööda otsitakse võimalusi ka teiste majade taastamiseks.
Juse sõnul on klientide seas hea vastuvõtu saanud taastatud majad Kadriorus Köleri 12 ja 12a, sest need said kvaliteetselt renoveeritud, korterid on hea planeeringu ja õige hinnaga.
“Huvi uute korterite vastu hinnatasemel 2500–3500 eurot ruutmeetri kohta on olemas, kuid nende müük eeldab väga ainulaadset asukohta kesklinnas, avaraid vaateid ja tipptasemel kvaliteeti. Samas hinnatasemel üle 2500 euro ruutmeetri kohtatehakse kuus ainult üksikuid vabaturu tehinguid,” lisas Rätt.
Kommentaar
Koduostjad tahavad midagi erilist
Peep Sooman, Pindi KinnisvaraBuumiga möödus aeg, kui mittemidagiütlevatele betoonkarpidele joosti tormi ainuüksi seetõttu, et tegemist oli uhiuue eluasemega. Praegu otsivad koduostjad isikupära ning arendajad teevad pingutusi selleks, et nende ootustele vastata.Uusarenduste turul ületab pakkumine oluliselt nõudlust ja turule sisenevad projektid saavad konkurentsis püsida kahe parameetriga: konkurentidest oluliselt madalam hind või juurdeloodav lisandväärtus. Äärelinnades püütakse inimesi peibutada pigem madala hinnatasemega. Väärtuslikumates piirkondades nagu kesklinn, Kadriorg jms on arendajad mõistnud, et hinnatundlikkusele ei tasu rõhuda, kuna tarbijad on keskendunud seal pigem millegi erilise otsimisele.Heaks näiteks on Pärnu mnt 40 hoone, kus omanik säilitab, taastab ja vajadusel asendab kõik algupärased detailid. Nii on maja trepikoda säilitanud algupärase ilme, pisimadki detailid nagu ukselingid ja numbrid korterite ustel on äravahetamiseni sarnased 1937. aasta omadega, kusjuures paljud neist detailidest ongi originaalid. Kuskil ei ole mindud kergema vastupanu teed ja kasutatud näiteks kipsplaate, mida paljud arendajad kulu ja aja säästmiseks kasutavad. Arendaja visioon säilitada hoone algupära on suurepäraselt vilja kandnud ning tulemuseks on tõeliselt stiilipuhas hoone, millesarnaseid on Tallinnas vähe.Analoogseid näiteid võib tuua veelgi, peamiselt Kadriorus, kuid puithoone või väga keerulise arhitektuuri taastamine võib maksma minna oluliselt rohkem, kui tulevased ostjad on valmis maksma.
Vanad hooned on taas ausse tõusmas
Raul Seppel, mitmeid tunnustusi pälvinud 1937. aastal ehitatud Hariduse 11 korterelamu renoveerimise vedajaInimesed on aru saanud, et uutes majades on omad probleemid, ning nad oskavad tähele panna asju, mis vahepeal märkamata jäid. Kümnend tagasi toodi suure plussina välja euroremonti ja seda, et korter on puhas ja korras. See on elementaarne. Olulisem on see, et heade soovidega , kuid oskamatu remontija poleks midagi taastamatut hävitatud.Paljud vanad majad on projekteerinud väga kõrgel professionaalsel tasemel arhitektid, kes tavaliselt ei alahinnanud inseneride soovitusi. Seetõttu on nendes elamutes ka hea elada. Lisaks asuvad vanemad hooned väljakujunenud linnakeskkonnas, mille olulisust osatakse juba hinnata.Kais investorid otsivad kinnisvara, mis väärtust ei kaota.