9 miljardi eurone näpuviga

Statistika näitas, et peamiselt toimusid tehingud osaühingute Kakumäe Jahisadam ja 4D Capital Management võlakirjadega. Ka Tallinna börsilt kinnitati Äripäevale, et selline päevakäive tuli just võlakirjatehingutest.

Tehingut täpsustades selgus, et umbes 4 miljoni eurose nominaalhinnaga noteeritud väärtpaberite taga polnud tegemist reaalse ega teeseldud müügitehinguga, vaid investori eksimusega, kes kogemata märkis võlakirju oma ühelt kontolt teisele üle kandes valesse kohta valed numbrid.

Reaalset rahaülekannet 9 miljardi euroni küündinud tehingud endaga kaasa ei toonud, kuna tegemist oli makseta tehingutega. Tallinna börs ütles juhtumit kommenteerides: „Eesti Väärtpaberikeskus kinnitas, et 1. detsembril tehti võlakirjadega oluliselt suuremas mahus tehinguid. Need tehingud olid osapoolte vahel eelnevalt kokku lepitud, neist kaks suurimat oli süsteemi sisestatud makseta tehingud, mis andsid käibeks 2,89 miljardid ja 5,75 miljardit eurot. Kuigi tehingute tegemisel raha ei liikunud, siis EVK väärtpaberite käibe statistikas sisalduvad need tehingud, kuna neid sisestades deklareeriti väärtpaberite hind.“

Nii Kakumäe Jahisadama kui ka 4D Capital Managementi juhatuse liikme Sander Kausi sõnul oli tegemist inimliku eksimuse ja ei millegi muuga. „Üks klient on kandnud väärtpabereid üle ühelt kontolt teisele ja siis segamini ajanud koguse ja väärtuse. Kuna seal on varasemad väärtused olnud Eesti kroonides, on klient üle kandnud varasema väärtuse võlakirju Eesti kroonides, arvates, et iga võlakiri on väärt ühe krooni. Tegelikult on EVK süsteemis need konverteeritud eurodeks ja seetõttu on tekkinud korrutis. Samuti on ta need enda arvates Eesti kroonides vastu võtnud. Sealt tulevadki miljardid (eurod - toim.),“ selgitas Kaus.

Kuid mis saab edasi? Kas 1. detsember jääbki nüüd kirja päevana, mil börsiväliste tehingute maht ületas 9 miljardi euro piiri? Kaus selgitas, et on vea tekkimisest informeerinud ka klienti ja palunud tal asjad uuesti üle vaadata. „Aga eeldatavasti ei ole vaja midagi teha, kuna ta ise on mõlemal poolel osaline,“ lisas juhatuse liige.

Makseta väärtpaberiülekande põhjuseid on väärtpaberiregistri kohaselt palju, nt võib olla eraldi kokku lepitud maksegraafik, hind võib olla salajane, hinnas näidatud valuuta pole EVK kaudu arveldatav jne. Tavaliselt ei ole makseta väärtpaberiülekande korral hinna sisestamine kohustuslik; samas, kui hind on näidatud, edastab EVK selle maksuametile ja see kajastub eeltäidetud tuludeklaratsioonil.