Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

“Hädine” euro on tegelikult tugev valuuta

14. detsember 2011, 00:00

Eurotsooni riikide võlakriisi jätkuvas keerises on paljud hakanud muretsema eurotsooni lagunemise ning valuuta väärtuse võimaliku languse pärast.

Eurotsooni riikide pidevate kriisikohtumiste ja Lõuna-Euroopa riikide kahaneva maksevõime tõttu on elanike väike hirm arusaadav. Eestlased võiks ehk isegi veidi enam ebastabiilsust tunda. On ju euro olnud meil käibel alla aasta ning eks paljud mäletavad ka paarikümne aasta tagust aega, kui me turumajandusele üle minnes hüperinflatsiooni kogesime, mis nii rubla kui ka krooni ostujõudu kiiresti hävitas.

Kuidas on siis praegu seis euroga? Faktidele otsa vaadates on euro võrreldes maailma juhtivvaluutadega püsinud sel aastal üllatavalt tugev. Samuti on eurotsooni inflatsioon püsinud võrreldes teiste juhtivriikidega enam vähem võrdne.

Ehk siis euro kasutuselevõtmine pole eestlaste ostujõudu kahandanud. Raha tugevuse püsimist tunneme tõenäoliselt ka eurotsoonist väljas reisides.

Kui 2010. aastal oli euro jaoks pigem peksuaasta, siis 2011. aastal on Euroopa Keskpanga jälgitava kolmekümne kahe maailma põhivaluuta hulgas euro üllatuslikult enamike valuutade vastu hoopis tugevnenud.

Ja siia nimistusse pole kaasatud paljusid pehmemaid valuutasid. Nii näiteks on Valgevene rubla sel aastal dollari (ja euro) vastu devalveeritud kokku umbes 300%.

Dollar, euro ja nael on käinud käsikäes. Kui tõmmata võrdlus maailma juhtivvaluutade peale, siis ka siin pole euro näidanud üles mingit nõrkust. Nii näiteks on euro pärast viimaste nädalate kiiret langust arvesse võttes odavnenud 2011. aastal USA dollari vastu 0,8, Suurbritannia naela vastu 1,5 ja Austraalia dollari vastu kõigest 0,2%. Kõige rohkem on euro oma väärtust kaotanud Jaapani jeeni vastu, kuid seda ka vaid 5,1%.

Euro on USA dollari järel maailmas tähtsuselt teine valuuta, mistõttu pole ükski suurriik tõenäoliselt väga huvitatud oma valuuta liigsest kallinemist euro vastu.

Kõige eredam näide on Šveitsi Keskpank, mis fikseeris septembri alguses valuuta kallinemise pidurdamiseks euro vastu minimaalseks vahetuskursiks 1,20 franki. Otsuse tagajärjel devalveerus frank euro vastu minutidega umbes kümnendiku võrra.

Šveitsi Keskpanga otsust on teravalt   kritiseerinud investeerimisguru Jim Rogers, kelle sõnul võib küll panga otsus hoida riiki konkurentsivõimelisena, kuid hävitaks traditsioonilise finantssektori. Kuid siiani on enam kui kolm kuud püsinud valuutapaar kitsas  1,20–1,25frangises koridoris.

Teine ja veelgi mõjukam valuutaturule sekkuja on olnud Jaapani Keskpank. Alles 1. novembril korraldas keskpank üliolulise ekspordisektori konkurentsivõime toetamiseks järjekordse interventsiooni.

Seekord tormas Jaapani Keskpank jeeni alla suruma ja USA dollarit ostma tasemel 75,5 jeeni, mis nõrgestas vahetuskursi 78–79 jeenini dollari kohta.  Jeeni odavnemine toimus automaatselt ka euro suhtes.

Seitsetteistkümmet riiki hõlmavat valuutat on väga raske devalveerida, kuna siia liitu kuuluvad niivõrd erineva tausta, finantsdistsipliini ja rahanduspoliitikaga riigid. Nii peavadki paljud Kreeka jaoks parimaks lahenduseks valuutaliidust lahkumist, oma rahvusvaluuta kasutuselevõttu ja selle devalveerimist. Milleks pikendada agooniat, kui võib alustada puhtalt lehelt?

Eesti ei peaks rahaliidu lagunemist kartma.

2. detsembril ilmunud majandusajakiri The Economist toob probleemile välja ka veel teise lahenduskäigu. See seisneb selles, et raskustes euroriigid peaks tõstma võrreldes teiste euroriikidega tööviljakust ning hoidma samas oma inflatsiooni võrreldes teiste eurotsooni riikidega madala.

Näiteks on majandusajakiri toonud Hiina jüaani, mis pole saanud otseselt dollari vastu tugevneda (valuutakorvi süsteemi tõttu), kuid mille elanikud on rikastunud just kiire inflatsiooni kaudu.

Eesti põhihirm võiks olla pigem eurotsoonist üksi lahkulöömine või sattumine võimalikku uude rahaliitu nõrgimate eurotsooni riikidega. Seda varianti aga keeldub pea mõtlemast.

 

Võrdlus

  • Vaid jeen ja jüaan on euro suhtes märgatavalt tugevnenud 

muutus 31.12.2010–12.12.2011, protsentides
Jaapani jeen -5,1
Hiina jüaan -4,5
Läti latt -1,6
Suurbritannia nael -1,5
Norra kroon -1,3
Šveitsi frank -1,2
USA dollar -0,8
Filipiinide peesu -0,8
Hongkongi dollar -0,7
Austraalia dollar -0,2
Taani kroon -0,2
Indoneesia ruupia -0,1
Bulgaaria lev 0
Leedu litt 0
Singapuri dollar 0,3
Uus-Meremaa dollar 0,5
Rootsi kroon 1
Horvaatia kuna 1,6
Lõuna-Korea won 1,6
Kanada dollar 1,9
Rumeenia leu 2
Tšehhi kroon 2,1
Malaisia ringgit  2,4
Vene rubla 2,5
Tai baht 2,8
Brasiilia reaal 8,5
Ungari forint 9,8
Mehhiko peeso 10,4
Poola zlott 14,2
India ruupia 17,2
Türgi liir 19,3
Lõuna-Aafrika rand 23,1

Allikas: Euroopa Keskpank

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 16:09
Otsi:

Ava täpsem otsing