Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kasvu pudelikael tootlikkus

14. detsember 2011, 00:00

Võime olla uhked: Eesti viimase aja majanduskasv põhineb suures osas tööstusettevõtete toodangu ekspordil. Pudelikaelana pitsitab aga tööstusettevõtete arengut asjaolu, et Eestis valdavalt puuduvad oskused, kogemused ja teadmised, kuidas tootmist efektiivselt käima panna.

Kodumaised õppeasutused ei taga tänapäevast tootmisjuhtimise taset oma õppeprogrammides ja ilmselt oleks ka liigne loota, et ülikoolid oleksid Eestis tootmiskorralduses teerajajad. Võrreldes pikaajaliste traditsioonidega tööstusmaadega on Eesti kogemus tööstuses oluliselt tagasihoidlikum ja see on peamine põhjus, miks haridus ei taga selles vallas tänapäevastele vajadustele vastavaid spetsialiste.
Eesti ettevõtete edusammud tootmisjuhtimise arendamisel rajanevad seni peamiselt välisomanike imporditud teadmistel. Kohalikul alustaval ettevõttel on oluliselt keerulisem. Üks võimalus on väliste konsultantide kaasamine, kuid see jääb tihti raha ja teadmiste nappusel tegemata. Siiski on sageli nii, et väliste nõustajate palkamisse investeeritud raha tuleb uute meetodite kasutuselevõtu ja efektiivsuse tõusu kaudu hiljem ettevõttele mitmekordselt tagasi.
Oleme  Kalevi kommivabrikus tootmise efektiivsuse ja tootmisjuhtimise küsimustega viimastel aastatel väga intensiivselt tegelenud. Kalevis on näiteks selle aasta jooksul tootmisefektiivsus 30% suurenenud.
Üks hea tulemuslik näide on Kalevis rakendanud nn 24 tunni juhtimise printsiip. See on protsess, mille käigus me võrdleme igal hommikul möödunud ööpäeva tulemusi püstitatud eesmärkidega ja lahendame kõrvalekalded. Samuti paneme paika järgmise ööpäeva plaanid kõikidel operatsioonide juhtimise tasanditel.

Järgmisena küsitakse tavaliselt, et millal siis tööd tehakse, kui pidevalt on koosolekud? Oleme korraldanud nii, et koosolekud on lühikesed, 20minutilised, ning need toimuvad efektiivselt, ja mis kõige olulisem – tehakse otsuseid. Tootmisefektiivsuse tõstmine on iga tootmisjuhi üks peamisi ülesandeid. Ilma tootmisprotsesse pisiasjadeni tundmata on üsna raske efektiivsust nii parandada, et see oleks jätkusuutlik ja muudatused pikaajalise iseloomuga. Ehk nagu inglased ütlevad – saatan peitub pisiasjades.
Efektiivsuse parandamise üks esimesi samme on olemasoleva olukorra kaardistus. Saamaks aru seadmete ja tööjõu kasutuse efektiivsusest, tuleb kaardistada kõik operatsioonid iga üksiku töötaja tegevuseni vahetuse või tööpäeva jooksul. Andmeid töölõikude kaupa analüüsides leiame, et sageli on nn väärtust loov aeg lühem kui tööpäeva kestus. Efektiivsuse tõstmise võti väärtust loova tööaja pikendamises ju põhiliselt seisnebki.  Kasuliku tööaja suurendamise eelduseks on töötajate oskus teha rohkem tööoperatsioone ja -tegevusi, mis omakorda tingib töötajate täiendava õppe, nn risttreeningu läbiviimist.
Kalevis on sel aastal olnud töö efektiivsemaks muutmisel põhilisteks instrumentideks nn Gemba käigud ettevõttesiseste spetsialistide osavõtul ja risttreeningud, suurendamaks operatsioonide hulka, mida üks töötaja teha oskab. Gemba käikude tulemusel on mitmel liinil tehtud omade jõududega  väikesi täiustusi, mille tagajärjel on tööjõu kasutus paranenud. Näiteks  osas lõikudes teeb nüüd töötajate asemel töö ära trasnportöörlint, omavahelise suhtluse hõlbustamiseks on töötajatel raadiosaatjad ning masinate tööst ülevaate saamiseks on paigaldatud peeglid, jätmaks ära kontrollkäigud seadme juurde.

Oleme investeerinud ka seadmetesse. Seadsime seejuures reegliks, et investeering peab end tagasi teenima vähem kui kahe aastaga. Seega on paljuski tegu nn väiksemate seadmete paigaldamisega valitud töölõikudes. Näiteks äsja paigaldatud esimene robot –  kauba alusele laadija – vähendab lisaks efektiivsuse kasvule ka töötervishoiuga seotud riske šokolaadi tootmisel. Nagu muudes juhtimisvaldkondades, tagab ka tootmises edu juhi kaasatus ning eesmärgipärane tegutsemine. Motiveeritud juht on tunneb oma valdkonda detailides. Juhile peab olema delegeeritud otsustusõigus mõistlikes piirides. Sama kehtib ka kõikide keskastmejuhtide puhul.
Eelpool toodud meetodeid kasutades on võimalik tootmisefektiivsust parandada ka sellistel  juhtudel, kui tootmismahtudes ei ole suuremaid kõikumisi ette näha. Mahtude suurenemisel on ilmselt võimalik rohkem investeerida efektiivsust parandavatesse seadmetesse, kuid samal ajal annab töötajate efektiivsuse parandamine ülaltoodud meetodil ka suuremate tootmismahtude puhul väga hea tulemuse. Juhtidele tuleb anda võimalus teha ratsionaalseid otsuseid ja delegeerida neile vastav õigus. See on üks juhtimistaseme tõstmise eeldustest. Ajaga kaasaskäimise üks märksõna on kindlasti ka põlvkonnavahetus: juhtimistaseme parandamiseks tasub kaaluda noortele juhtidele võimaluse andmist. Võime kinnitada, et see annab suurepäraseid tulemusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 16:04
Otsi:

Ava täpsem otsing