Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pohlaku juhitaval skandaalsel firmal segased investeeringud

    Eile Norras kahe isiku vahistamiseni jõudnud arvatava maksupettuse skeemi ühe võtmelüli, Aivar Pohlaku kontrollitava ja Eesti jalgpallureid vahendava OÜ Sport&Net Grupi majandusaasta aruannetest ilmnevad segased kinnisvarainvesteeringud ja teadmata päritoluga nõuded.

    Sport&Net Grupp kuulub Aivar Pohlaku juhitavale MTÜ-le Jalgpalliklubi FCF (FC Flora).
    Käibe poolest üsna stabiilse, kuid valdavalt väikseid kasuminumbreid näidanud firma puhul tekitab enim küsimusi 2008. aastal tehtud kinnisvarainvesteering. Ettevõtte bilanssi tekkis 2008. aasta lõpuks 6 miljoni kroonine kinnisvarainvesteering. Eesti kinnistusraamat näitab Sport&Net Grupi puhul olemasolevate ja kehtetute omanduste all aga ainult ühte korteriomandit, mis registri andmetel soetati 2009. aastal ja mille soetamisele viitab ka firma 2009. aasta aruanne. Järelikult võis Sport&Net Grupp 2008. aastal soetada kinnisvara hoopis välismaale.
    2009. aastal ostis Sport&Net Grupp eraisikult Andrus Kaursonilt korteri aadressile Viru tänav 9. 2009. aasta aruandes märgiti kirjega “ostud ja parendused” kinnisvara soetusväärtuseks 2,6 miljoni krooni. Tänavu märtsis müüs korterit enampakkumisel kohtutäitur Priit Petter 205 000 eurose (3,2 miljoni kroonise) alghinnaga. Täituri sõnul lahenes olukord siiski enne vara müüki ja ka registri andmetel kuulub korter jätkuvalt Sport&Net Grupile. Korterit koormab kinnistusregistri andmetel ligi 3 miljonit kroonine hüpoteek Swedbanki kasuks. Registris on toodud ka 885 000 kroonine hüpoteek korteri müünud Kaursoni kasuks. Viimane ütles telefoni teel Äripäevale, et tema kasuks seatud hüpoteegi küsimus on lahendatud, hüpoteeki enam pole, ja et tegemist oli mingi muu, korteri müügiga mitteseotud tehinguga, mida ta täpsustada ei soovinud.
    Raha ähmased tagamaad. Sport&Net Grupp teenis eelmisel aastal 4,7 miljonit krooni (300 000 eurot) kasumit, mis on tunduvalt rohkem kui viimase seitsme aasta kasum kokku. Mulluses aruandes torkab silma, et ettevõtte bilanssi tekkis lühiajaliste nõuete ja ettemaksete reale ligi 5,4 miljoni kroonine summa, millest lõviosa on aruande lisas märgitud kui “muud nõuded” ja täiendavalt pole selle summa tagamaid selgitatud.
    Eelmise aastaga võrreldavat kasumit teenis ettevõte viimati 2002. aastal ja ka siis pärines kasum muudest lühiajalistest nõuetest. Senistest ettevõtte majandustulemustest võib järeldada, et ettevõtet majandatakse pigem selliselt, et kasum on minimaalne.
    Mis pole keelatud, on lubatud. Sport&Net Grupi pikaaegne tegevjuht ja suure osa Eesti jalgpallurite, teiste hulgas Raio Piiroja, agent Tarmo Lehiste ei vastanud eile mobiiltelefonile ega reageerinud ka SMSile, kus Äripäev temalt intervjuud palus. Aivar Pohlak ütles SMSi teel, et ei suhtle Äripäevaga põhimõtteliselt. Pohlak on skandaali seni kommenteerinud ERRi uudistesaate “Aktuaalne kaamera” vahendusel ja seda väga napisõnaliselt. Ta selgitas, et maailma praktikas on üsna tavaline, et kui mängija siirdub klubist välismaale või tema mängijaõigustega seoses tekib mingil muul moel tulu, siis seda sissetulekut jagatakse mängijaga. “See ei ole FIFA reeglitega keelatud ja see on päris tavapärane käitumine,” ütles Pohlak ja lisas, et kui siiski peaks selguma, et keegi, näiteks Norra riik, on kahju saanud, tuleb kahjutasu ära maksta.
    Norras on nn Piiroja juhtum ehk Eesti jalgpalluritega seotud võimaliku maksupettuse uurimine hargnenud täistuuridel. Aftenposteni ajakirjaniku Marius Viki sõnul on tegemist suure skandaali ja erakordse juhtumiga sealses jalgpalliäris. Eile teatati Norra meedia vahendusel, et Östfoldi politsei korraldas läbiotsimise Raio Piiroja endise tööandja, Norra jalgpalliklubi Fredrikstadi FK klubiruumides ning vahistas kaks klubi endist juhti –Morgan Anderseni ja Björn Jenseni. Andersen on ka varem seadusega pahuksis olnud, ta on mõistetud Norra kohtus süüdi jalgpalluri vahendamisega seotud lepingu võltsimises. Lisaks kirjutati eile Norra meedias, et Raio Piirojat oodatakse tungivalt Norra politseisse selgitusi andma.
    Norra seadusesilmal kahtlus. Lühidalt kokku võttes kahtlustavad Norra uurijad sealse meedia andmetel Fredrikstadi klubi, Piirojat ja Sport&Net Gruppi skeemis, kus klubist liikus u 2 miljonit krooni (129 000 eurot) OÜ Sport&Net Grupp kontole noormängijate otsimise teenuse eest, tegelikkuses maksti aga summa edasi OÜ omanikule FC Florale, kust raha liikus omakorda osade kaupa Raio Piirojale. Sellise tegevuse põhjuseks peetakse Norras maksudest kõrvalehiilimist.
    Lisaks Piiroja lepingutele on Norra maksuameti luubi all ka teised Norra klubides mänginud ja mängivad Eesti jalgpallurid: Aalesundis mängivad Enar Jääger ja Sander Post, Hofenoss BK-s mänginud Aleksandr Dmitrijev, Bodö/Glimtis mänginud Alo Bärengrub ja praegu seal mängiv Pavel Londak.
    Pohlakul seos 14 MTÜga
    Vaadates Pohlaku ärilisi seoseid äriregistrist, selgub, et ta on juhatuse liige 14 MTÜs, lisaks on ta seotud kuue äriühinguga.Pohlak on äriregistri andmetel juhatuse liige järgnevates MTÜdes: Eesti Jalgpalli Liit, Jalgpalliklubi FCF, Eesti Leegionäride Jalgpalliklubi, Hiiumaa Ühendatud Jalgpalliklubi, Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool, Jalgpalliklubi Püsivus Kohila, Kärdla Jalgpalliklubi, FC Kuressaare Jalgpalliklubi, Tuhala-Kata-Tammiku Külaselts, Rapla Jalgpalliklubi Alti, Saaremaa Jalgpalli Liit, Saaremaa Jalgpalliklubi, Tõrva Jalgpalliklubi, Viidumäe Jalgpalliklubi.Äriühingutest on Pohlak juhatuse liige OÜs Sport&Net Grupp, ASs FCF Lilleküla Jalgpallistaadion, EJL Investeeringute ja EJL Tallinna Noorte Treeningkeskus OÜdes ja OÜs Baltic League OÜ.
    Suurim osalus kahjumlikus firmas. 80% osalust omab PohlakOÜs Artnet Grupp, lisaks on seal osanikud Siim Pohlak ja Triin Edasi. Ettevõte tegeleb jalgpalliorganisatsioonide töö koordineerimisega ja on paaril viimasel aastal olnud kahjumlik.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.