Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaja on ettenägelikkust
Kui rääkida otsustusprotsessidest Euroopa Liidus, siis keskpank vastutab selle eest, et hinnad oleksid stabiilsed. Näiteks Ameerika Ühendriikides on sealse keskpanga eesmärgiks tööhõive ja majanduskasv.
Euroopa Komisjon justkui vastutab Euroopa eest, aga neil ei ole vahendeid, neil ei ole ka tugevat mandaati. Saksamaa ja Prantsusmaa on võtnud kogu raskuse enda kanda, aga nende juhid vastutavad ikkagi oma valijate ees. Hädasti oleks vaja neid, kes vastutavad Euroopa eest ja kellel oleks rahva mandaat ning vajalikud vahendid.
Veel üks näide. Praegu vaidlevad erinevate meetmete üle riigid ja lihtsustatult võib öelda, et osa riike toetab tulude kärpimist ja teine osa suuremat inflatsiooni. Kui vaataksime aga eri riikide valijaid, oleks pilt palju kirjum. Need, kellel on suured säästud, peaksid olema kärpimise poolt, ja kellel on laenud, peaksid olema inflatsiooni poolt. Ehk väga lihtsustatult oleks üks säästjate partei ja teine laenusaajate partei. Kreekas ja Itaalias on kindlasti palju inimesi, kes pooldavad nn kõva rahapoliitikat, ning kindlasti on Saksamaal palju inimesi, kellele meeldiks, kui inflatsioon nende laenukoormust kergemaks teeks. Aga praegu on selle vaidluse kohaks riigipiir, mitte kas kellelgi on hoiused või laenud.Kui me räägime Eestist, siis meie riigil ei ole praktiliselt võlgu, küll aga on suured laenud meie erasektoril. Praegu võib küsida, kas toetades kärpimist, aga mitte inflatsiooni, me käitume ikka oma valijate huvides? Siinkohal tahan lisada, et minul ei ole laene ja on hoiused, keegi ei saa mind süüdistada, et ma propageerin inflatsiooni isiklikes huvides.Arvestades, et me liigume sammhaaval föderatsiooni suunas ja et me ei tea, kui kaugel sellega pidama jääme, tuleks rohkem tegelda selleteemalise diskussiooniga. Me peame olema pigem samm eespool kui samm või paar sammu tagapool. Me peame endalt küsima, kas näiteks oleme nõus ühtsete maksudega, kas oleme nõus ühtse maksupoliitikaga, ühtse eelarvega, et suur osa meie eelarvest lähebki Euroopa Liitu ja siis me saame sealt tagasi. Need on küsimused, mis varsti võivad vabalt laua peale tulla.Sellised arutelud ja vaidlused on ka meie valitsuse huvides, sest kui valitsusel on parlamendi mandaat, on neil oluliselt lihtsam Brüsselis laua taga vaielda. Kui on näha, et võimu konsolideerimine ootab ees, siis on valitsusliikmete huvides, et keegi ei hakkaks neid näiteks 50 aasta pärast süüdistama, et kuidas me nii kergelt iseseisvuse käest andsime.
Toimetatud ettekandest riigikogus