Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro on olnud tänavu tegija valuuta
Ehkki võlakriisi juures räägitakse palju eurotsooni võimalikust lagunemisest, on euro pigem olnud tänavu maailma tugevaimate valuutade seas.
Sel aastal on Euroopa Keskpanga poolt jälgitava 32 maailma põhivaluuta hulgas euro üllatuslikult enamiku ehk 18 vastu tugevnenud. Kui võrrelda euro liikumist ka maailma juhtivvaluutadega, on hoolimata viimaste nädalate nõrkusest euro püsinud suhteliselt kindlalt.
Nii näiteks on euro USA dollari vastu tänavu nõrgenenud 0,8%, Suurbritannia naela vastu 1,5% ja Austraalia dollari vastu kõigest 0,2%. Enim on euro oma väärtust kaotanud Jaapani jeeni vastu (5,1%).
Euro on USA dollari järel maailmas tähtsuselt teine valuuta, mistõttu pole ükski suurriik tõenäoliselt huvitatud oma valuuta liigsest kallinemist euro vastu.
Kõige eredamaks näiteks on Šveitsi keskpank, mis fikseeris septembri alguses valuuta kallinemise pidurdamiseks euro vastu minimaalseks vahetuskursiks 1,20 franki. Otsuse tagajärjel frank devalveerus euro vastu minutidega umbes kümnendiku võrra.
Šveitsi keskpanga otsust on teravalt kritiseerinud investeerimisguru Jim Rogers, kelle sõnul võib küll keskpanga lüke hoida riiki konkurentsivõimelisena, kuid hävitaks traditsioonilist finnatssektorit. Samas on kaks valuutat püsinud viimase kolme kuu jooksul kitsas 1,20-1,25frangises koridoris.