TÖÖSTUS. Puiduturg heitleb üleilmse majanduse tõmbetuules

15. detsember 2011, 00:00

Tänavu üheksa kuuga suurenes puittoodete eksport rahalises vääringus eelmise aastaga võrreldes 20%, import kasvas veelgi rohkem – 23%, kuid sisseveos annab üha rohkem tooni väärindatud puit, sest Venemaa väljaveotollid pärsivad sealse palgi toomist Eestisse.

Puidupõhiste toodete väliskaubanduses on viimastel kuudel märgata kasvu aeglustumist, selle aasta kolme esimese kuuga oli ekspordi kasv eelmise aasta kolme kuuga võrreldes +30%, 6 kuuga +25% ja 9 kuuga +20%. Sae- ja höövelmaterjali eksport aga isegi langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes ühe protsendi. Kuna sae- ja höövelmaterjali hind reageerib muutustele tavaliselt esimeste hulgas, võib seda pidada märgiks turu võimalikust suunast üldisele langusele.

Küttepuit vaevalt odavamaks muutub. Puidu hinnad saavutasid lae 2007. aastal, pärast seda alanud kriisi ajal ja ka pärast seda hinnad laias laastus langesid kuni 2010. aastani, mil saabus hindade kallinemine. Tänavu maikuust on aga enamike sortimentide hinnad kas üksjagu kukkunud või püsivad stabiilsel joonel. Ainus sortiment, mille hind jätkuvalt tõusvas joones kulgeb, on küttepuit, selle kiiluvees kallinevad loomulikult ka puidugraanulid, samuti puit- ja turbabrikett. Küttepuidu hinna kasv pole veelgi suurem vaid seetõttu, et paberipuidu hinnad suure kolinaga kukuvad. Sellepärast võib küttepuidu müüjatele kenasid teenimisvõimalusi ennustada, sest vaevalt halud odavamaks muutuvad. Kõige suurem hinnalangus tabas läinud kevadel paberipuitu, samas on see ka kõige prognoosimatuma hinnaga. Üldise hinnalanguse põhiline põhjus aga peitub ilmselt heitlikus maailmamajanduses.

Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner on seda meelt, et kui Venemaa peaks pääsema WTOsse, siis ilmselt tollimaksud alanevad ja see hoogustab kahtlemata ka puidu importi Venemaalt, mis omakorda mõjutab kindlasti hindasid. Siiski ei usu Hepner, et Venemaa puidust võiks saada kunagi veel nii oluline tegija Eesti toormeturul, kui see oli 2000. aastate alguses.

Eramretsnikud peavad täitma puidubilansi. “Kuna RMK on teatanud, et raiemahtu hoitakse kolme miljoni tihumeetri piires ja raiutakse pigem vähemväärtuslikku puitu, siis üldiselt ei ole oodata, et saepalgi ja üldse puidu hinnad eriti kukuksid,” märkis Hepner. “Pealegi müüb RMK niikuinii enamiku puidust pikaajaliste lepingutega, n-ö vabaturule jõuab vaid 15% riigimetsast raiutud puidust.”

RMK aastane keskmine müügimaht on umbes üks miljon m³ ning see sisaldab kõiki kohalikke puuliike ja kvaliteediklasse. Männipalgid moodustavad sõltuvalt raievõimalustest 40–45%, kuusepalgid 38–40%, kasepalgid 9–12% ja muude puuliikide palgid 7–8%. RMK suurim klient on AS Stora Enso Eesti, kes ostis pea kolmandiku riigimetsast raiutud puidust. Järgnevad tselluloosi- ja paberivabrik Horizon ja paberitööstuse tooraineks puidumassi tootev Estonian Cell. Kuna RMK kolme suurema kliendi seas on kaks, kes kasutavad toorainena just peaberi- ja hakkepuitu, on ka mõistetav, miks RMK on nende sortimentide müüki viimase aastaga oluliselt suurendanud – paberi- ja hakkepuidu osakaal moodustasid RMK kogumüügist mullu juba 50%.

Et riigimetsast tulev puidukogus on üsna konstantne ega paku suuremat leevendust puidutööstuse toormevajadusele, siis muutub üha olulisemaks erametsadest tuleva puidu osatähtsus. Näeb ju metsanduse arengukava ette aastaseks optimaalseks raiemahuks kuni 15 miljonit tihumeetrit, arvestades RMK osaks vaid napi kolm miljonit, siis tuleks erametsadest võtta välja umbes 12 miljonit tihumeetrit. Seniseid arenguid jälgides selleks optimismi pole, pigem on erametsnike raie jäänud viimastel aastatel 4–6 miljoni tihumeetri kanti.

“Erametsaomanikel on raiumisel sellised psühholoogilist laadi takistused,” selgitas Heiki Hepner. “Ta kalkuleerib, et raiudes jääb talle pärast maksude maksmist suhteliselt vähe tulu järele, pealegi tuleb pärast raiet hakata tegelema metsa taastamise ja taastatud metsaosa hooldamisega.”

Oodatakse metsakasutuse mahu kasvu.  RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi tõdes, et erametsaomanike aktiivsuse tõstmiseks metsade majandamisel ei piisa ainult hakkpuidu müügivõimaluste laienemisest.

“Laias laastus saadakse raie tulemusena 40% palke, 40% paberipuitu ja 20% küttepuitu, peale selle jäävad langile oksad,” iseloomustas ta, avaldades lootust, et metsakasutuse maht peaks käsikäes taastuvenergia pideva arenguga ajapikku suurenema.

Enam-vähem kindel on Heiki Hepneri sõnul see, et küttepuidu hind vähemalt pikas perspektiivis ei lange. Eriti, kui arvestada, et selle raiemahtu suurendab ka RMK. “Puidust pole puudust, aga see tuleb metsast kätte saada,” nentis Hepner.

  • Muret teeb halvenev majanduskeskkond

Lõppevast metsa-aastast kokkuvõtteid tehes avaldas Eesti Erametsaliidu (EEML) üldkoosolek muret metsandusse puutuva Eesti majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Erametsaomanikud muretsesid muude probleemide kõrval ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad alates kevadest langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks.
Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile.  Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
“Üks meie liige sai just äsja oma maal asuva alajaama ja 0,5 km elektriliini talumise eest hüvitist kuus eurosenti. See on alandav ja sellega seoses kasvab paratamatult negatiivne suhtumine nii  liiniettevõtetesse kui ka riiki,” nentis erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.
Üldkoosolek kiitis heaks ka EEMLi põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEMLiga.
Metsandusspetsialistid leiavad, et ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine, hooldamine ning majandamine kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja oma jätkusuutlikkust kaotav.

  • Kõva lehtpuutoore aetakse lihtsalt ahju

Eestis oleks nõudlust kõva lehtpuutoorme järele, aga spetsiaalselt tamme, saart, haaba, sangleppa või vahtrat meil keegi ei kasvata, üksikute puude kättesaamine ja saagimine pole majanduslikult kuigi tasuv.
Sellepärast lähebki valdav osa muu raie käigus maha saetud kõvast lehtpuust küttepuidu sekka kas siis hakkeks või halgudeks. Sellised sortimendid nagu tamme- või saarepalk on haruldus isegi RMK raiete hulgas.
“Oleme tänavu müünud natuke saare- ja tammepalki kahele firmale,” märkis RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi. “Reeglina aga läheb kõvalehtpuu puit kütteks.” Kõvalehtpuude seas on tugevuselt eriti hinnas tamm ja saar, mida kasutatakse mööblitööstuses ja parketi valmistamiseks. Laia kasutusvaldkonnaga on sanglepp, millest saetud lauad leiavad rakendust saunaruumide siseviimistluses. Selline puit tuuakse meile sisse Ukrainast ja Ameerikast.
OÜ Uhtna Puit on üks väheseid, kes tegeleb ka saare- ja tammepaku kokkuostuga. Müüja juurde järele tullakse alates 15 tihumeetrist. “Saarepaku järele on nõudlus suurem kui kodumaine pakkumine. Sellepärast võiks metsaomanikud saart  julgesti rohkem kasvatada,” nentis Uhtna Puidu juhataja Marko Vahesalu. “Ka sanglepapakku oleks vaja, aga seegi satub peamiselt katlamajade hakkekütte hulka.”
Puuinfo projektijuht Märt Riistop on seda meelt, et metsaomanikul on nõudluse olemasolust hoolimata vähe valikuid, sest üldjuhul on tal vaid paar kõvalehtpuu notti, mida saagimiseks anda. Sellise saematerjali väikest kogust on ka keeruline müüa.

 

Kommentaar

  • Majandamine peab olema usaldusväärne, mugav ja tulus

Jaanus Aun, Erametsakeskuse juhatuse liige
Viimaste kuude hinnalangus on tõsiasi, eriti kannatab paberipuu hind, kuid ka energiapuidu hind langeb.
Paberipuu hindades lõppostjad lähiajaks positiivset prognoosi ei anna, loodetakse turu paranemist 2012. aasta teises kvartalis. Surve all on eriti okaspaberipuu. Vestlustest saeveskite esindajatega on välja tulnud, et kuigi ajad on ärevad ja turgudelt midagi rõõmustavat ei paista, nähakse pigem saepalgi hindade püsimist. Kui mõne sortimendi (paberipuu) hinnalangustest tingituna on raiemaht kahanenud, siis võib mõne aja pärast tööstustel palgiga kitsas käes olla.
Arvatakse, et Venemaa palk meie turule väga jõudma ei peaks – teatud osas säilivad tarnepiirangud ka pärast Venemaa võimalikku ühinemist WTOga ja sealne palgi hind on juba tasemel, kus siiatoomisel väga mõtet pole. Seega peaks metsaomanikel vähemalt palgi müügivõimalused järgmisel aastal säilima. Energiapuu turgu mõjutab paberipuu hinnalangus, aga ka soe hilissügis, mis tähendab väiksemat soojatarbimist ja hoiab energiapuu ostjate laoseisud kõrgel.
Erametsaomanikele on hea uudis, et alates uuest aastast toob maksuleevendusi muutuv tulumaksuseadus. Füüsilisest isikust metsaomanik ei pea metsamaterjali või raieõiguse müügi tuludest kolme aasta jooksul tulumaksu tasuma. Sel ajal saab ta müügist teenitud summadest teha metsamajandamisega seotud kulutusi.
Igapäevaselt metsaasjadega mittekokkupuutuv inimene võtab metsa majandamise siis ette, kui see on tema jaoks usaldusväärne, mugav ja tulus. Erametsaomanikelt ootaks just  väheväärtuslikuma lehtpuu aktiivsemat raiumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 16:24
Otsi:

Ava täpsem otsing