Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alar Tamming: kuld jätkab oma tõusu

    Tavidi nõukogu esimehe Alar Tammingu hinnangul on kulla tõusutsükli 20-30% hinnalangused lahutamatud osad ja neid tuleb ette ka edaspidi, kuid kuld jätkab siiski oma tõusu.

    “Selleks, et mõista kulla hinna kukkumist, tuleb eelkõige mõista kulla hinna tõusu põhjusi. Maailmas ostetakse kulda kahel põhjusel. Esiteks, inimesed, kes arvavad, et praeguses pangandussüsteem, kus raha hulk suureneb kogu maailmas enneolematu hooga ja sama hoogsalt suurenevad riikide võlgnevused, on vigane ja ees on ootamas suuremad vapustused, nemad ostavad füüsilist kulda, kullakangide ja kuldmüntidena reaalse raha eest, sest ei usalda pangandussüsteemi,” seletas Tamming kulla ostjate tagamaad.
     ja lisas: ”Teiseks on spekulandid, kes ostavad elektroonilist kulda, kusjuures teevad seda võimendusega ehk kasutades laenatud raha, mis on 10-50 korda suurem, kui nende enda rahapaigutus. Nemad ei lähtu makromajandusest, vaid püüavad kasu saada  selles varaklassis, kus toimuvad suuremad hinna liikumised, olgu selleks nafta, aktsiad või võlakirjad.” Praegusel hetkel pole Tammingu sõnul pole kliendid hakanud rohkem kuldplaate ja -münte müüma, endiselt ostetakse tunduvalt rohkem kui müüakse, kuid muutunud on elektroonilise kullaga kauplemine. “Kuna aktsiaturud langevad võimendustega ehk laenamisega soetatud positsioonide korral, on vaja sisse maksta lisatagatisi ja kui raha ei jätku, suletakse oma aktsia- või kullapositsioone. See protsess ongi praegu käimas ja sellest on tingitud ka kulla hinna langus. Sellised 20-30% hinnalangused on tõusutsükli lahutamatud osad ja neid tuleb ette ka edaspidi,” seletab Tamming ja soovitab meenutada, et aastal 2008 oli kuld 1000 USD/oz ja langes sealt ca 30%, ka aastatel 1973-1980 kui kuld tõusis 35 dollarilt 850-le. Kuld tõusis sel ajal 2000% ja üle 20% kukkumisi oli sel ajal kümmekond korda ja kõik korrad teatati, et kulla tõusutsükkel on lõppenud.  “Meenutame, et tolle aja kulla hinnatõus lõppes siis, kui USA võttis ette majanduspoliitilised muudatused. Intress tõsteti 15% peale ja majanduses toimus korrastumine. Seda võtet praegusel ajal ei plaanitagi kasutada, sest sellise intressi korral oleksid nii eraisikud, ettevõtted, kui riigid maksejõuetud,” märkis ettevõtja. Inflatsioon hävitab inimeste kogutud vara
    Praegu on Tammingu hinnangul majanduses olukord täpselt sama, muutusi ei ole toimunud, seetõttu jätkuvad kõik protsessid endist viisi. “Kuld jätkab oma tõusu koos aeg-ajalt toimuvate 20-30% tagasilöökidega seni, kuni praeguses rahandus- ja pangandussüsteemis toimuvad põhimõttelised muutused. Eelkõige peavad riigid hakkama lähtuma põhimõttest, et sa ei saa rohkem kulutada, kui sulle laekub maksuraha, kõik täiendav kulutamine on peidetud maks, mille maksavad kinni maksumaksjad ja rääkida inflatsiooni kasulikkusest on mitte ainult ebaõige, vaid  lausa inimvaenulik,” seletas Tamming ja soovitas meenutada, et aastatel 1810-1910, mil inflatsiooni praktiliselt Euroopas polnud, sest raha oli kullastandardil, oli ka Euroopas kõige sõdadevaesem aeg.  Praegu seisab Tammingu sõnul igal juhul ees elatustaseme langus, kuid kahjuks tundub, et valitakse inflatsiooniline tee, mis hävitab inimeste kogutud vara.
    “Hüperinflatsioonide ajalugu on hästi tihedalt seotud paberraha ehk katteta raha väljalaskmisega. Kõik katteta rahad on aga pikas perspektiivis muutunud väärtusetuks. Seni on arenenud lääneriigid suutnud hüperinflatsiooni vältida ja riigid, mis läbisid 20. sajandil hüperinflatsiooni, said sel ajal arveldada dollarites kui kindlas valuutas. Praegu seisab ees ajastu, kus kõik arenenud riigid sisenevad peaaegu üheaegselt inflatsioonilistesse stsenaariumitesse ja puudub turvaline arvestusühik. Kui see teadmine jõuab massidesse, mis juhtub tõenäoliselt peale pankade pankrotte, kui selgub, et hoiuste tagamise seadus midagi ei maksa, sest lihtsalt pole raha, on oodata kulla muutumist arveldusühikuks nagu Zimbabwes hüperinfatsiooni ajal,” seletas Tamming.
    Seda, mis tuleb, on kullaettevõtja sõnul praegu veel vara prognoosida, sest poliitikute teod on paanikaseisundis ettearvamatud. Kulda investeerinutel pole Tammingu arvates aga vaja muretseda, sest midagi pole muutunud. “Ei tohi teha pikaajalisi järeldusi lühiajaliste protsesside põhjal, muidu oleme nagu pärismaalased, kes päikesevarjutuse ajal arvasid, et nüüd on päike igaveseks ära söödud,” märkis Tamming.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.