Eksportööride TOP 100. Viljandi avab akna põhjamaa turule

“Kord tootmises saab alguse väikestest asjadest,” ütleb Rain Hüva, kes juhatab meid sisse Viljandi Akna ja Ukse tootmishoonesse. Ettevõtte juht Hüva osutab meie ees korrektselt üksteise otsa laotud toormevirnadele ja märgib, et kunagi nägid nad kurja vaeva, et peauksest sisenejale ei avaneks pilt segadusest, vaid esmamulje jääks hea.

AS Viljandi Aken ja Uks on müügitulu poolest Eesti 46. eksportija, aga üks nendest täna vähemusse jäävatest tootjatest, mis veel põhineb Eesti kapitalil. Ettevõtte suuromanikuks on Imre Michalsky

Suurematest eksportööridest umbes kolmandik kuulub Põhjala ettevõtjatele. Just edetabeli eesotsas, kus ettevõtetel suuremad müüginumbrid, on palju Rootsi ja Soome päritolu kapitali, allpool ka norrakatele ja taanlastele kuuluvaid ettevõtteid. Vaid neljandik suurtest eksportööridest põhineb osaliselt või täielikult Eesti kapitalil.

Strateeg Soomest. Hüva usub, et omanikud müügiplaane ei hau. “Me oleme praegu ühe etapi alguses, sisenenud Skandinaavia n-ö kõrgliigasse. Oleme veel seal allääres – heas mõttes õpipoisid, peame upitama end sinna keskmiste hulka. Sellises pikemaajalise positiivse vaatega olukorras arvan, et ei ole mõtet müüa, ja meie omanikud ei ole ka lühiajalise vaatega.”

Viljandi Aken ja Uks on olnud aastaid oma maakonna suurim tööandja, tehases ja kontoris töötab 560 inimest, kusjuures viimase aastaga on sadakond inimest juurde võetud. Hüva ütleb, rõõmunoot hääles, et näiteks pangas suhtutakse nende töötajaisse soosivalt, sest pole hirmu, et tööandja ära kaoks.

Tõsi, Viljandi Akna ja Ukse praeguse edu ja stabiilsuse taga on osaliselt samuti välismaalane. Soomlasele Paavo Lampinenile kuulub 30 protsenti ettevõttest. Kui eestlased ise oskavad hinnata väikeste asjade olulisust, siis kümme aastat tagasi ettevõttega liitunud Lampinen õpetas neid mõtlema suuremalt. “Paavo tuli sõnumiga, et olemaks võrdväärne partner meie klientidele, peab kasvama suureks. Seda nii tootmisvõimsuse kui ka tootevaliku poolest,” ütleb Hüva. “Ja pead olema kohal seal, kus on su kliendid.”

Eesmärk kasvada. Lampineni samast valdkonnast saadud kogemuse põhjal asuti Aknas ja Ukses koostama strateegiat - just pikaajalist. “Kui veel nüüdki ei suudeta ühiskonnas teha üle nelja aasta pikkuseid plaane, siis 2000. alguses olid need perspektiivid veelgi lühemad,” meenutab Hüva. “Strateegia tegemise juures olid peamisteks komponentideks ühe osaniku kogemus Skandinaavia ehitusmaterjalide turult ning teise oskus ja vaist just Eesti olude tundmisel. Nende kahe omaniku ning firma juhtmeeskonna koostööl ongi meie peamised tegevussuunad kokku pandud.”

2008. aastani suunas ettevõte tegevuse sellele, kuidas kasvatada mahtu. Eesmärgiks seati tõusta oma Põhjamaades tegutsevatele partneritele n-ö esimese kategooria tarnijaks. See tähendab, et suudetaks varustada kõiki turge, kus partner on esindatud. “Praegu ei ole meil Põhjamaades ega Baltimaades ühtegi turgu, kus me ei suudaks katta vähemalt poolt antud segmendi tootevalikust. On turge, kus oleme kõigi vajaminevate toodetega esindatud. See ei tähenda, et me kõike ise toodame, oleme ka vahendajad,” räägib Hüva.

Aga kuidas suutsid Viljandi mehed majandus­eufoorias lõhki investeerimist vältida? “Jaanil on selle kohta hea lause, et pole raha, pole probleemi,” ütleb Hüva, viidates tema kõrval istuvale finantsjuht Jaan Tiidole. “Meil on alati olnud strateegiline foon, et tavaolukorras omanikud ettevõttesse lisaraha sisse ei pane. Investeeritud raha oleme ise kasvu kaudu teeninud või oleme saavutanud pangas usalduse. See on tekitanud olukorra, kus igat investeerimissammu on tulnud tõsiselt kaaluda ning nii omanikele kui ka rahastajatele tõestada.”

Kuid Hüva ja Tiido tunnistavad, et on ka neil olnud olukordi, kus plaan oli laieneda, kuid kõigest tund enne notari juurde minekut jäeti see siiski katki. “Ja nüüd mõtleme, et jumal tänatud, et ei läinud,” ütleb Hüva. Ta märgib, et kui muidu kiputakse buumi tekkimises panku süüdistama, siis tol korral kutsus just pank neid tagasi mõistusele.

Müük iga hinnaga. Masuga silmitsi seistes tegid Akna ja Ukse omanikud ja juhid 2008. aasta lõpus põhimõttelise otsuse, et müügiühikute mahtu ei tohi käest anda – ka siis, kui selleks tuleb hindu langetada. “Praktikas tähendas see, et võtsime 2008 lõpus, 2009 alguses ehmatavalt suure miinuse sisse,” ütleb Hüva. 2010. aastal kahanes allahindluste ning Rootsi ja Norra krooni nõrgenemise tõttu käive 10%. “Siis aga läksid omahinnad paika – tööjõukulud vähenesid – ja 2010. suutsime juba teha korraliku tulemuse.”

Viljandi Aken ja Uks oli üks esimesi tööandjaid Viljandimaal, kes tollal palka vähendas. “Ja saime selle eest ka palju kriitikat. Aga nii kummaline, kui see ka ei olnud, hakkasid kritiseerijad ise paari kuu pärast sama tegema,” märgib Hüva.

Sel aastal on palku veidi tõstetud. “Aga see on olnud marginaalne. Meie tootlikkus ei ole tõusnud nii palju, kui me ise tahame arvata. Kui tagantjärelevaatame, siis palkade vähendamise põhjus ei olnud niivõrd majanduskriis, vaid 2006–2007 põhjendamatu hurraaga palga tõstmine– ja seda igal rindel,” ütleb Hüva. 2010. aasta majandusaruandest võib välja lugeda, et Viljandi Aken ja Uks on ise juba väikese buumi lävel. Nimelt kasvas aastaga käive 44%. Finantsjuht Tiido ütleb, et selleks aastaks prognoosivad nad siiski 15–16% müügitulu kasvu. “11 aasta jooksul on ettevõtte käive kasvanud viis korda ja mõne aasta kasv on olnud nii suur, et see võib lihtsalt arengut häirima hakata. Midagi jääb kuskil toppama või vajaka – kas oskusteabes, rahavoos, investeeringutes,” selgitab Tiido, “2011. aasta kasv on aga mõistlik.”

Novembri lõpupäevil, kui Hüva ja Tiidoga kohtume, on nad just lõpetanud saabuva aasta eelarve koostamise. Mehed on aga veendunud, et praegu maailmamajanduses toimuva valguses tuleb neil esimese kvartali lõpu poole teha uus eelarve. “See on kas kõvasti suurem või kõvasti väiksem, aga kindlasti mitte sama. See, millest lähtuda, peaks selguma jõulude ajal või jaanuaris. Sest pidev hingeldamine euro ümber ei saa ju lõpmatuseni kesta, mingi selgus peab tulema,” ütleb Hüva.

Loodetakse paremat, valmis ollakse halvimaks

Aasta lõpus on eksportöörid seisus, kus tahaksid küll saabuvale aastale vastu naeratada ja järgmise aasta eelarvedki on tehtud mõõdukalt positiivsed, võlakriisis eurotsooni rindeteateid jälgides ollakse aga valmis kiiresti reageerima ka mustema stsenaariumi korral.“Eks me sõltume maailmamajanduse seisukorrast,” ütleb elektroonikadetaile tootva Enics Eesti juhatuse liige Tanel Kaasik. “Meie klientideks on neli suurt tööstuskontserni ja nii, kuidas läheb nendel, läheb tõenäoliselt ka meil.”Ka suuruselt 54. eksportöör, infrapunaseadmeid valmistava Flir Systemsi Eesti tehase juht Tiit Tallo ütleb, et nemad ootavad müügi kasvu jätkumist seoses ühe tooteperekonna uuendamise ja ühe lisanduva tooteperekonnaga, kuid seda ohustab üldine majanduse madalseis ja nõudluse vähenemine.

Muutused võivad toimuda kiiresti. Viimistlusvahendeid tootva Akzo Nobel Balticsi juht Piret Minn märgib, et järgmisel aastal tahavad nad rakendada oma kasvustrateegiat, kuid ootavad makromajanduslikku stabiilsust. “Tellimusi on praegu tavapärasel määral – tööstustarbijale töötavatel ärisuundadel stabiilsemalt, ehitus- ja remonditurul hooajalisemalt. Kuid veel kord – turgude käitumine on emotsionaalne,” ütleb Minn.“Eeldatavasti tuleb 2012. aasta pigem sarnane või isegi mõnevõrra parem, kui tänavune aasta,” lisab Valio Eesti juht Kari Finska. “Teisalt peame silmas pidama, et turud on ebastabiilsed ja muutused toimuvad kiiresti. Seetõttu oleme valmis ka vastavalt oludele kiiresti reageerima.”Ka Tallinki juhatus kirjutas oma viimases aruandes, et aasta viimasel neljal kuul jätkub tulemuste paranemine, kuid “tähelepanuta ei saa jätta majanduskeskkonna ebakindlust ja arengut, mille võimalikku mõju kontserni tegevusele ei oska hetkel hinnata.”Suureksportöör Ericssoni kommentaar tuleviku kohta on napp. Tallinna tehase juht Jonas Ygeby ütleb vaid, et 2012. aastal jätkab Ericsson Eestis töötamist Ericssoni grupi osana, “pakkudes tippklassi kommunikatsioonivõrke, telekomiteenuseid ja multimeedialahendusi, tehes nii Eesti kui kogu maailma inimestele suhtlemise lihtsamaks.”

Enamik eksportööre on suured tööandjad. Kui tegemist pole just mõne vahendusfirmaga, mille töötajaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, siis pakutakse tööd mitmesajale inimesele. Suurim eksportöör Tallink on ka eksportijaist suurim tööandja. Hoolimata praegusest üldisest ­“ooteseisundist” loodavad ettevõtjad järgmisel aastal töötajaid veidi juurdegi võtta ja siin-seal võib oodata palgatõusu.Finska sõnul Võru Juustus olulist töötajate arvu suurenemist küll ei plaanita, kuid nähakse ette mõningast tööjõukulude suurenemist eelkõige palgatõusu arvel.Ka Tiit Tallo lisab, et umbes viis-kuus inimest soovitakse järgmisel aastal juurde võtta, samuti mõne protsendi võrra palku tõsta.Tekstiilitootja Wendre juhi Vahur Roosaare sõnul tundub praegu hinnates mõningane töötajate arvu kasv tõenäoline, kuid see muutus sõltub mitmest tegurist. “Ühelt poolt loodame küll müügimahtu kasvatada, aga samas tahame ka efektiivsust tõsta. Näeme ette ka mõõdukat palgatõusu.”

 

100 suuremat eksportööri, ekspordi müügitulu 2010, mln eurodes

 1. Tallink Grupp AS 813,87Ühtlasi eksportööridest suurim tööandja. Enamik tulust tuli müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja poodides. 2. Baltic International Trading OÜ 624,65Naftatoodete ja kemikaalide vahendaja. Viis töötajat. Emafirma Cind Holding Ltd registreeritud Küprosel. 3. Ericsson Eesti AS 553,73Ericssoni seadmete tootja Tallinna tehases ning Ericssoni toodete ja teenuste müüja Eestis. Annab tööd 1300 inimesele. 4. BLRT Grupp AS 258,80Fjodor Bermani ülesehitatud laevade ehitamise, remontimise ning metallkonstruktsioonide valmistamise ja metalli müügiga tegelevasse kontserni kuulub 65 tütarettevõtet enam kui 3400 töötajaga. 5. PKC Eesti AS 125,53Üle tuhande töötajaga ettevõte toodab juhtmeköidiseid ja ühenduskaableid. Suurim sihtturg Rootsi. 6. Stora Enso Eesti AS 115,13Soome ettevõte Stora Enso Oyj tütarettevõte varub metsa, toodab saematerjali ja puidutöötlemissaadusi. 7. OÜ Kolomna Energy Service 96,24Vedurivaruosade tarnija. Tegutseb Venemaal, Eestis neli töötajat. Emafirma Franconia Holdings Ltd registreeritud Küprosel. 8. AS Bominflot Estonia 96,07Saksa ja Vene kapitalil põhinev laevade punkerdaja ja kütuse hulgimüüja. 9. Evail Oil OÜ 91,49Sillamäe sadamas tegutsev mootorikütuse hulgimüüja.  10. Antonio Trade OÜ 91,96Venemaale eksportiv ja Vene kapitalil põhinev külmutusseadmete hulgimüüja. Eestis neli töötajat. 11. AS NT Marine 87,34Eestis, Peterburis ja Riias tegutsev laevade punkerdaja. 12. ABB AS 85,87Mitmekordselt Eesti aasta välisinvestoriks pärjatud enegeetika- ja automaatikatoodete tootja ja projektide teostaja. Tööl üle 1000 inimese. Eestis hulga allhankijaid. 13. Viru Keemia Grupp AS 79,13Kohalikul kapitalil põhinev riigi suurim põlevkivitöötleja. Suurim eksportturg 2010 Malta. Üle 1400 töötaja. 14. Formus Baltic OÜ 78,75Mitmesuguste kaupade hulgimüüja, arvutitest mööbli ja sukkpüksteni. Suurosanik Hongkongis registreeritud Boardwell Limited. Eestis kaks töötajat. 15. Riverito AS 72,96Endine Merko Grupp. Ehitus- ja kinnisvaraettevõtteisse tehtud finantsinvesteeringid haldav valdusfirma. Ekspordi müügitulu tuli enamasti Lätist. 16. Norma AS 72,50Rootsi päritolu Autolivi kontserni kuuluv auto­ohutussüsteemide tootja ja müüja. 17. Henkel Makroflex AS 71,94Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite tootja. 18. Toyota Baltic Aktsiaselts 70,35Toyota Motor Corporationi Eestis registreeritud tütarettevõte, kes korraldab uute sõidukite müüki ja nende järelteenindust Balti riikides. 19. Wendre AS 70,07 Kodutekstiiltoodete tootja ja turustaja, kelle üks suuremaid kliente on Ikea. 20. Estonian Cell AS 63,80Põhiliselt Austria kapitalil põhinev Kundas asuv haavapuitmassitehas. 21. Krimelte OÜ 63,15Vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja. Suurim müügitulu tuli SRÜ riikidest. 22. Navigaator OÜ 58,28Ostab piima Leedust, müüb Kasahstani­ ja Gruusiasse. Tegutseb väljaspool Eestit. 23. Enics Eesti AS 57,33Rahvusvahelisse Enicsi kontserni kuuluv Elvas tegutsev elektroonikatoodete tootja. 24. Kuusakoski AS 56,36Soome kapitalil põhinev elektroonika- jm jäätmete käitleja. 25. Ensto Ensek AS 56,07Soome kapitalil põhinev elektriseadmete, plastmass- ning metalltoodete tootja. 26. Solifinance OÜ 55,31Sanitaarseadmete jm ehitusmaterjalide hulgimüüja. 27. ABC Grupi AS 54,84Auto-, toidu- ja tööstuskaupade hulgimüüja. Omanik Jüri Vips. 28. Rakvere Lihakombinaat AS 53,47Üle 10 aasta soomlaste omanduses olev lihatöötleja ja müüja. Üle 1400 töötaja. 29. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 51,70Paberi- ja papitootja. 2010 müüs ainult jõupaberit – 44% Euroopasse, 31% Aafrikasse. 30. Eastman Specialties AS 50,28 USA Genovique Specialties kontserni kuuluv bensoehappe, selle soolade ja estrite  tootja. 31. SKINEST RAIL AS 50,20Oleg Ossinovski omanduses olev raudeeveeremi müüja, rentija, remontija. 32. Lemeks AS 41,30Jüri ja Enn Külvikule kuuluv metsavarumise ja puidutöötlemissaaduste tootmisega tegelevaid ettevõtteid koondav grupp. Põhiline eksporditurg Saksamaa. 33. Saint-Gobain Glass Estonia SE 41,07Rootsi kapitalil põhiev autode lamineeritud esiklaaside ja karastatud küljeklaaside ning klaaspaketi, lõigatud ja karastatud ehitusklaasi tootja. 34. Hanza Tarkon AS 41,01Rootsi kapitalil põhinev mehaanika-, keevitus- ja koostetööde teostaja. 35. Eisenberg Scrap Trading &  Recycling OÜ 40,16Vene eraisikule ja USAs registreeritud ettevõttele kuuluv firma kogub vanametalli Venemaal ja veab läbi Vene ja Läti sadamate. Suurim eksportturg Türgi. Eestis kolm töötajat. 36. Tabrin OÜ 39,43Moskvas elavale Pavel Sizovile kuuluv inseneriteenuste firma, mis tegutseb ainult Venemaal. 37. OÜ Makbrade  39,43Valmisrõivaste ja õmblusmasinate müüja Venemaale. Omanik USAs registreeritud Alisonite LLC. 2010. a aruanne esitamata. 38. Liviko AS 38,14NG Investeeringute gruppi kuuluv alkohoolsete jookide tootja. 39. AS Baltika 38,11Rõivakaubandusettevõte. 40. O-I Production Estonia AS  37,13Soomlastele kuuluv klaasi ja klaastaara tootja. Lõpetas ekspordi 2010. aasta novembris. 41. Konesko AS 34,89Soomlastele kuuluv elektrimootorite ja -komponentide valmistaja, masinaehituslike hangete korraldaja. 42. Top Connect OÜ 34,44Kanada telekomiettevõtte CSC Telecom teenuste vahendaja. Peamine eksporditurg on Venemaa. 43. MTF Logistics AS 33,02Veoste ekspedeerija mere-, auto- ja raudteetranspordiga. Suurim eksporditurg Afganistan. 44. Viljandi Aken ja Uks AS 32,49Peamiselt Eesti kapitalil põhinev uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootja. 45. Vesta Terminal Tallinn OÜ 31,96Endine Eurodek Synergy. Tegevusalaks naftakeemiasaaduste, põlevkivitoodete jm veoste transiit, ümberlaadimine ja ladustamine. Suurim osa müügitulust tuli Šveitsist. 46. Akzo Nobel Baltics AS 31,83Värvide ja lakkide tootja ja hulgimüüja, esindab Eestis kaubamärke Sadolin, Pinotex jm. 47. Molycorp Silmet AS 30,94Haruldaste metallide tootja, mille tänavu ostis Ameerika päritolu Molycorp. Põhilised sihtturud Austria ja USA. 48. Balti realiseerimiskeskus OÜ 30,79Oleg Ossinovskile, Tarmo Rootemanile ja Mart Toomingule kuuluv kasutatud sõiduautode, veokite jm tehnika müüja. 49. Viasat AS 29,39Rootsi kapitalil põhinev satelliiditeenuse pakkuja. 50. Scanfil OÜ 29,23 Soome kapitalil põhinev elektronkomponentide tootja.

 51. Draka Keila Cables AS 28,04Soome Draka NK-Cables Oy-le ja Harju Elektrile kuuluv kaablitootja. 52. OÜ North Town Group 27,84Tegevusalaks arvutite ja välisseadmete hulgimüük ainult Suurbritanniasse. Omanik USAs registreeritud Cromaid LLC. Töötajaid Eesti ei ole. 2010 aruanne esitamata. 53. MECRO AS 27,20Eesti kapitalil põhinev tööriistade müüja Baltimaades. 54. Flir Systems Estonia OÜ 26,80Kuulub USA börsil registreeritud Rootsi päritolu firmale FLIR Systems Holding AB. Valmistab infrapunaseadmeid. 55. Võru Juust AS 26,66Valio kontserni kuuluv ettevõte ekspordib põhiliselt Venemaale ja Soome 56. Stoneridge Electronics AS 26,51NY börsil noteeritud rahvusvahelisse Stoneridge’i kontserni kuuluv autotööstusele elektri- ja elektroonikaseadmete tootja. Põhiline eksportturg Saksamaa. 57. Intertimber Group OÜ 25,93Venemaal elavale Dimitry Zuyevile kuuluv ettevõte tegeleb puidu ja puittoodete hulgimüügiga peamiselt Venemaale ja Araabia Ühendemiraatidesse. 58. Bellus Furnitur OÜ 25,13Soomlastele Rolf ja Rikard Relanderile kuuluv diivanite,diivanvoodite ja diivanikomplektide tootja. 59. Elke Grupi AS 25,05Grupi firmade põhitegevus on sõiduautode ja tarbesõidukite müük ja hooldus. 60. Kodumaja AS 24,26Lembit Lumpile kuuluv ehitusettevõtteid koondav valdusfirma. Suurim eksporditurg Norra. 61. METSÄLIITTO EESTI AS 24,04Soome Metsäliitto kontserni tselluloosi- ja paberitehaste ning saeveskite toorainega varustaja. Paberipuit ja puiduhake tarnitakse valdavalt Soomes ja Rootsis paiknevatele tehastele, palk aga Eesti saeveskitele. 62. TD Baltic AS 23,59IT-tehnika müüja. Ettevõtte müügijuhtimine on Tallinnas, ladu ja logistika Vilniuses, IT-infrastruktuur Riias. Omanik rootslaste Askembla Growth Fund. 63. Ookeani Konteinervedude OÜ 23,35Tegevusalaks rahvusvahelised agenteerimis- ja ekspediteerimisteenused ja logistika. Põhisihtturg Venemaa. 8 töötajat. 64. Södra Eesti AS 22,98Rootslaste ja soomlaste kapitalil põhinev ettevõte ostab paberipuitu Eestist ja eksporib omaniku tehastesse. 65. Alexela Sillamäe AS 22,98Tegevusalaks tumedate naftasaaduste transiitveo korraldamine ja kauba ladustamine Sillamäe Sadama terminalis. Põhiline müügitulu tuli naftasaaduste ümberlaadimise tasust. 66. ME Group Baltic OÜ 22,18Soome kapitalil põhinev ettevõte varustab laevu ja osutab laoteenust. 10 töötajat. 67. Tarmel AS 22,04Valdusfirma, tütred tegelevad magamisasemete tootmise ja müügi ning endale kuuluva kinnistu haldamise ja renditeenuste pakkumisega. 68. Alberta Trade OÜ 21,91Metallijäätmete hulgimüük põhiliselt Hollandisse, Suurbritanniasse, Rootsi. 69. Note Pärnu OÜ 21,69Rootsi Note AB gruppi kuuluv tööstuselektroonikaseadmete monteerija ja tootja. 70. Ingle AS 21,62Tööstuskemikaalide müüja Baltimaades, Venemaal ja Skandinaavias. 71. Nord Cocoa OÜ 21,55Kakaoubade vahendaja Lääne-Aafrika suurtelt eksportööridelt Valgevene, Venemaa, Ukraina ja Baltimaade kondiitritööstustele. 72. UPM-Kymmene Otepää AS 21,39Soomlastele kuuluv spooni- ja vineeritootja. 73. Novotrade Invest AS 21,17Kohtla-Järvel tegutsev naftakeemia tootja. 74. AS Repo Vabrikud 20,99Šveitsi ettevõtte Sorbes Ida-Virumaal Püssis tegutsev puitlaast- ja puitkiudplaati tootev tütarettevõte. Üks suuremaid Šveitsi investeeringuid Eestisse. 75. Harju Elekter AS 20,71Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootja. 76. Ruukki Products AS 20,36Soomlastele kuuluv metallitöötlemise ja pulbermetallurgia ettevõte. 77. Varmera Trading OÜ 20,14Toidulisandite tarnimine Saksamaalt ja nende eksport. Suurim sihtturg Panama. Ettevõttes üks töötaja. 78. E100 Baltia OÜ 20,03Vedelkütuste vahendaja. 79. Flexa Eesti AS 19,95Taanlaste Flexa Groupi mööblitootja, millel mööblitehas Kadrinas, saeveski Viru-Nigulas. Suurim sihtturg on emafirma kodumaa. 80. Port One OÜ 19,54Tegevusalaks mootorikütuste müük rahvusvahelistele ettevõtetele. Kaheksa töötajat. 81. Baltic Agro AS 19,24Taani DLA Group koosseisu kuuluv agrokeemiatoodete ja teravilja müüja. 82. Infast Oil AS 19,21Auto-, tööstus-, laevaõlide ning vedel- ja gaaskütuse hulgimüüja 83. Elion Ettevõtted AS 19,21Ekspordib peamiselt traatsideteenust mitmetesse ELi riikidesse, aga ka Venemaale, USAsse jm. 84. Cargotec Estonia AS 19,18Soome Cargoteci kontserni kuuluv metallkonstruktsioonide valmistaja. Tehas asub Narvas. 85. Westcargo OÜ 19,10Elektritarvikute ja seadmete, mootorsõidukite müüja ja veoste ekspedeerija. 86. Goodyear Dunlop Tires Baltic OÜ 18,67Rootsi Goodyeari gruppi kuuluv rehvide hulgimüüja. 87. Reyktal AS 18,62Islandi kapitalil põhinev krevetipüügiettevõte 88. Glamox HE AS 18,54Soome ja Norra kapitalil põhinev valgustite tootja ja hulgimüüja. 89. Baltic Pulp & Paper OÜ 18,49Tallinnas asuv jõupaberi hulgimüüja. Ettevõttes 5 töötajat ja põhiline eksporditurg 2010. Malaisia. Omanik leedukas Nerijus Grušnius. 90. Saue Production OÜ 18,01Maitse-, lisa- ja sidusainete segude tootja peamiselt Pauligi kontserniga seotud ettevõtetele. 91. Ecometal AS 17,92Sillamäel tegutsev pliiakude ümbertöötamistehas. 92. Kolmeks AS 17,91Soome Brandt Groupile kuuluv mootorite ja mootorikomponentide tootja. 93. Toftan AS 17,88Rootsi kapitalil põhinev saeveski Võrumaal. 94. OÜ Balti Spoon 17,74Kuusalu lähedal tegutsev, üks suuremaid kasespooni tootjaid maailmas. Suurim sihtturg ülekaalukalt Saksamaa. Suurosanik Ameerika Atlantic Veneer Corporation. 95. Merkolek OÜ 17,48Paberi ja kartongtoodete hulgimüüja. Kaheksa töötajat. 96. Kroonpress AS 17,33Eesti Meedia kaudu Schibstedi meediakontserni kuuluv trükiettevõte, ekspordib üheksasse riiki, enim Norrasse. 97. PROMENS AS 17,21Hollandi Polimoon Groupi kuuluv plastkomponentide tootja auto-, toiduainete- ja elektroonikatööstusele. Tehas asub Rõngus. 98. E.R.S. AS 17,12Vopak E.O.S.-i tütarfirma, ainus ekspordiriik Venemaa ja tuluallikas raudteeteenuse müük. 99. AS Paljassaare Kalatööstus 16,97Leedukatele kuuluv paneeritud ja külmutatud kala-, surimi- ja köögiviljatoodete tootja. 98. Efore AS 16,91Soomlastele kuuluv elektroonikatoodete tootja ja hooldaja. 100. Rainik OÜ 16,88Kogu müügitulu tuleb Valgevenest. Tegevusalaks märgitud sptasiliseerimata hulgikaubandus. Ettevõttes üks töötaja.

 

Kuidas valmis eksportööride TOP?

Äripäev Koostas eksportööride TOP 100, põhinedes EAS-i ja majandusministeeriumi lähteandmetele.Mõlemad saatsid Äripäevale nimekirja sajast ettevõttest, kes on nende andmetel suurimad eksportöörid. Valimid erinesid teineteisest mõningal määral metoodika erinevuse tõttu. Äripäev koostas koondtabeli, reastades nendes nimekirjades olnud ettevõtted 2010. aasta ekspordist tulnud müügitulu põhjal.

Toodete-teenuste piiri taha müügist teenitava tulu põhjal hinnates on väga suuri eksportööre Eestis kolm, neist kaks tuntud nimed.Suurim eksportöör on Tallink Grupp, kelle käibest enamik tuleb laevades ja maismaal asuvatest poodidest, seejärel piletimüügi ja kaubaveoteenustest. Ettevõte teenis 2010. aastal müügist tulu 813,9 miljonit eurot, millest pea kõik võib ettevõtte enda hinnangul ekspordiks määratleda.

Tootmisettevõtetest leidub eksportööride TOP 100s kõige enam eelkõige metalli-, puidu-, elektroonika-, masina-, ehitus- ja keemiatööstuses tegutsejaid. Toidutööstusest on end suurtegijate sekka õnnestunud eksportida Livikol, Võru Juustul (Valio tütarfirma) ja Rakvere Lihakombinaadil.Tootmisettevõtetest kangeim eksportöör on loomulikult Ericsson Eesti oma 553,7 miljoni euro suuruse ekspordituluga. Kahe hiiu vahele jääb aga suhteliselt tundmatu ettevõte, Baltic International Trading OÜ, mis tegeleb naftatoodete ja kemikaalide müügiga. Nende liigitamine eksportööriks on siiski vaid tinglik, sest viie töötajaga ettevõte tegeletakse sisuliselt reekspordiga ning rikkust Eesti majandusele ei tooda. Sarnaseid firmasid on aga teisigi.

Skandinaavlased juhivad mängu. See, et Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks on just Rootsi ja Soome, joonistub hästi välja ka ekspordi edetabelist, sest suur osa eksportijaist teenib peamise müügitulu just neist riikidest. Samuti on olulised sihtriigid meie teised naabrid nii lõunas kui ka idas.

 

Millised on teie firma lähimad eesmärgid?

Janek Stalmeister, Tallink Grupi juhatuse liigePraegu keskendub ettevõte tehtud investeeringute maksimaalsele rakendamisele ning uutele turgudele sisenemist ega suuremaid investeeringuid ette ei näe. Pikaajalisteks strateegilisteks eesmärkideks on endiselt kliendirahulolu parendamine, mahtude ja turupositsiooni tugevdamine, erinevaid kliendigruppe silmas pidades täiendavate toodete ja teenuste väljaarendamine, uute kasvuvõimaluste otsimine, laenukoormuse vähendamine ja jätkusuutlikult dividendide maksmine aktsionäridele. Laenukoormuse vähendamine toimub vastavalt maksegraafikule.

Vahur Roosaar, Wendre juhtWendrel on 2011. aasta hästi läinud. Võrreldes 2010. aastaga ootame sellelt aastalt ligi 30% käibe kasvu. Oleme alustanud ja alustamas koostööd mitme uue rahvusvahelise suurkliendiga. Loodame, et see kajastub ka lähiaastate müüginumbrites. Tellimuste seis on praegu endiselt hea. Siiski peame valmis olema, et maailmamajanduses toimuv võib mingil hetkel ka meile negatiivselt mõjuda.

Tanel Kaasik, Enics Eesti juhatuse liigeMeie järgmise aasta eesmärk number 1 on efektiivsusele keskenduda. Sel aastal oli meil suur kasv – läksime käibes 60 miljonilt umbes 80 miljoni euro peale. Järgmisel aastal on kasv mõõdukam – hetkeseisuga 5–10% – ja siis ongi meil võimalus  keskenduda kvaliteedi ja efektiivsuse parandamisele.

Rain Hüva, Viljandi Aken ja Uks juhtÜha rohkem saan ma aru, et tegelikult on põhilised edu faktorid kirjas kõige lihtsamas majandusõpikus. Seal on põhiline küsimus: “Miks oled sina parem kui teised?” Me olemegi üritanud aru saada, et me ei müü lihtsalt akent ja ust, vaid lahendusi ja väärtusi. On selleks siis soojapidavus, turvalisus, ilu, paindlikum tarneahel jne. Me oleme püüdnud aru saada nendest väärtustest ja sellest, kes neid väärtusi sihtturgudel vahendab ja tarbib. Ja sellest lähtuvalt oma suuski seada. Partnerlus äri- ja eraelus on suhteliselt sarnased asjad. Oma partneritega oleme piisavalt lähedastes suhetes, et mõista, mida kumbki pool tahab, leida selles ühisosa, ning ühise “kooselu” nimel vajadusel oma soovides natuke järele anda.

 

Toidulisandid Panamasse ja Leedu piim Kasahstani

Eesti 100 suurima eksportööri hulgas on mitu laiemale avalikkusele vähetuntud ettevõtet. Osa omanikeks maksuparadiisides registreeritud firmad.Tabrin OÜ. Inseneriteenuste osutaja, kelle ainsaks turuks Venemaa. 100% omanik Moskva elanik Pavel Sizov.OÜ North Town Group. Arvutite ja välisseadmete hulgimüük ainult Suurbritannias.Formus Baltic OÜ. Põhiline müügitulu teeniti arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüügist ning rõivaste ja jalatsite hulgimüügist. Omanikud 60% Hongkongis registreeritud Boardwell Limited ja 40% Dmitri Nov­gorodtsev, elukoht Venemaal Petrogradski rajoonis.Antonio Trade OÜ. Aruande põhjal kliimatehnika, arvutite, nende tarvikute ja mänguasjade hulgimüüja. Tarnitakse Kagu-Aasiast, müük peamiselt Venemaale. Omanikud Venemaal elavad Roman Stroy­kov 67,5% ja Sergey Anufriev 32,5%.Eisenberg Scrap Trading & Recycling OÜ. Ettevõte veab läbi Venemaa ja Läti Liepaja sadama Kasahstanist ostetud vanametalli. Olulisim sihtriik oli 2010. aastal Türgi, Euroopas Itaalia. Aga 2009 eksporditi ka näiteks Liibanoni ja Briti India ookeani alale. 3 töötajat. Omanikud Venemaal elav Anna Loginenkova  50% ja USAs Delawares registreeritud 7th Avenue Partners LLC 50%.OÜ Makbrade. Tegevusaladeks valmisrõivaste ning õmblusmasinate müük. 2009. a suurimad turud Venemaa ja Briti Neitsisaared, peale nende müüvad veel kaupa Belize’i ning Ukrainasse. Töötajaid ei ole. USAs registreeritud Alisonite LCC. 2010. majandusaasta aruanne puudub. Ainus juhatuse liige keegi Chloe Sotiriou, elukohaks märgitud Küpros.Navigaator OÜ. Ostab piima Leedust, müüb Kasahstani ja Gruusiasse, kogu kaubanduslik vahendustegevus toimub väljaspool Eestit. 5 töötajat. Omanikud Eesti isikukoodidega Vesta Naumova 25%, Aleksandr Vasjonkin 50%, Olga Vasjonkina 25%.Varmera Trading OÜ. Toidulisandite tarnimine Saksamaalt, suurimaks sihtturuks Panama. Üks töötaja. Omanikud Eesti isikukoodidega Vladimir Kostikov 50%, Aleksandr Sivajev 50%.Rainik OÜ. Kogu müügitulu tuleb Valgevenest. Tegevusalaks märgitud spetsialiseerumata hulgikaubandus ja seda ei täpsustata üheski aruandes. Ettevõttes üks töötaja. Omanik Ameerikas registreeritud JS Development Systems Ltd.Co. Juht leedukas Arturas Žicius.Nord Cocoa OÜ.  Maardusse registreeritud 10 töötajaga firma, mis vahendab kakaoube. Omanikud on Arkadi Aleksandrov 30% ja Arkadi Gorlatš 60%.