Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa pangad surve all

16. detsember 2011, 00:00

Nädala eest toimunud Euroopa Ülemkogu ei teinud otsuseid, mis oleks investorite usalduse euroala võlapaberite vastu taastanud – nii püsib usaldamatus ka Euroopa pankade suhtes, millel on järjest kulukam ja keerulisem turult raha laenata. Puutumata ei jää sellest usaldamatusest ka tugevamas seisus Rootsi ja Soome pangad.

Ikka oodatakse, et kriisi lahendusse sekkuks jõulisemalt ja radikaalsemalt Euroopa Keskpank, mis seni on eelistanud trumpässa – oluliselt suuremad tugiostud võlakirjaturul – veel varrukasse jätta.

Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni värske kinnitus, et Euroopa Keskpangas pole suhtumine tugiostudesse muutunud, ning kantsler Angela Merkeli üle korratud vastuseis euroala ühistele võlakirjadele panid pettunud investorid sel nädalal Euroopa varadest pagema. Enam pole tuge ka eurol, mis seni on kriisist hoolimata suhteliselt tugev püsinud – kolmapäeval vajus euro esimest korda tänavu jaanuarist USA dollari suhtes läbi 1,30 dollari tasemest.

Euroopa pankade probleemidest annavad märku pankadevahelisel turul tõusnud intressid ning suurenenud laenud Euroopa Keskpangast, samal ajal kui vaba raha teise käega uuesti keskpanka varjule viiakse.

Londoni pankadevahelisel turul on dollarilaenude hind taas kõrgeimal tasemel 2009. aasta juulist. Kolmapäeval kasvas nõudlus Euroopa Keskpanga vahendusel pakutud dollarilaenude järele 5,122 miljardile, võrreldes 1,6 miljardi dollariga nädal varem.

Samal ajal kerkis keskpanka üleöö deposiiti paigutatud hoiuste maht nädala hakul selle aasta rekordile – 346,36 miljardile eurole, võrreldes enam kui poole väiksemate mahtudega veel kuu aega tagasi.

Agentuur Fitch kärpis sel nädalal viie Euroopa panga reitingut, sh Danske Banki ja Soome OP Pohjola Groupi reitingut. Saksamaa aga teatas, et taaskäivitab 2008. aastal loodud fondi pankade abistamiseks ja suurendab selle mahtu  480 miljardile.

Euroopa nakkus. Juba kergitab Euroopa nakkus intressimäärasid ka Rootsi pankadevahelisel laenuturul, kirjutas eile Rootsi majandusleht Dagens Industri.

“Samal ajal kui repolaenude intressimäär on püsinud paigal, on Stibor kerkinud ning see on Euroopast tulnud nakkuse märk, ütles lehele SBAB analüütik Tor Borg. “Pankadevahelisel turul napib likviidsust ja seda eriti eurode turul.” Borg arvab, et kui olukord ei parane, tuleb võib-olla ka Rootsi keskpangal hakata pankadele uuesti likviidsuslaene pakkuma nagu Lehmani krahhi järel. Samuti oodatakse Rootsi keskpangalt ehk juba tuleval nädalal intressimäärade kärbet.

Soome Kauppalehti aga kirjutas eile sellest, kuidas raha muust Euroopast Soome varjule pageb – Nordea pangast on saanud “turvasadam” mitmetele rahvusvahelistele suurfirmadele.

Nii pole Soome firmadel raha kättesaadavusega probleemi. Samas on tõsine ohu märk, et Soome firmade kliendid mujal Euroopas võivad laenupõua tõttu oma plaanid külmutada.

Laenupõud ohustab laiemalt kogu Euroopa majandust. Lisaks üldisele säästukuurile, millega IMFi peaökonomisti Oliver Blanchardi värske hoiatuse järgi ei või “liiale minna”, kuna võlgade maksmiseks on vaja kasvu.

Mõnede prognooside järgi on euroala SKP juba languses – tulevaks aastaks prognoosib konsultatsioonifirma Ernst & Young vaevalist 0,1% kasvu. Samuti nendib Ernst & Young, et euro lagunemise riski Ülemkogu otsused ei kaotanud.

“See risk püsib, eriti kuna 2012. aastal tuleb väga suures mahus euroala riikide võlakirju refinantseerida,” ütles Ernst & Youngi prognoosi koostamisel osalenud analüütik Marie Diron agentuurile Bloomberg. “Olukorras, kus võlakirjaturud on väga heitlikud, kasvuväljavaated kesised ning laenuvajadus suur, tuleb Euroopa Keskpangal ehk siiski kaaluda viimase instantsi laenuandjaks hakkamist, et vältida veelgi suuremaid probleeme, võib-olla isegi euroala lõhenemist,” ütles Diron.

Surve võlakirjaostudeks. Euroopa Keskpanga erakorralised likviidsuslaenud pole siin lahendus. Valitsused – näiteks Prantsusmaa valitsus lähenevate valimiste eel – võivad hakata oma panku survestama, et need odava laenuga veelgi rohkem võlakirju kokku ostaks, millest usalduskriis alguse sai.

Eile kordas keskpanga juht Mario Draghi, et turgude usalduse taastamiseks on vaja enamat kui keskpanga rahapoliitilisi meetmeid.

Lisaks märkis Euroopa Keskpank eile avaldatud kuukirjas, et Ülemkogul saavutatud kokkulepped on veel kaugel “kvanthüppest”, mida keskpanga hinnangul euroala juhtimises vaja on, jättes jätkuvalt liiga palju võimalusi kohustuste täitmisest ja vajalikest reformidest kõrvalehiilimiseks.

 

Tasub teada

  • Mis survestab eurot

Selge lahenduse puudumine euroala võlakriisile
Uue majanduslanguse oht euroalal, mis ajendab Euroopa Keskpanka ilmselt veelgi intressimäärasid alandama
Võimalik kõneluste umbejooks Kreeka laenuandjatega, et osa laene maha kanda
Euroala riikide reitingute languse oht
USA majanduse toibumine

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 16:49
Otsi:

Ava täpsem otsing