Kulla hind kukkus

Praegu leiab kulla ostuks nii poolt- kui ka vastuargumente, kuid pigem näivad ostu põhjused fundamentaalset laadi ja kaugemasse tulevikku suunatud, müügiargumendid on aga praegu turul toimuvast reaalsusest tingitud. Ja vaatamata kulla hinna kukkumisele on raske öelda, et see on madal.

Kulla hind kukkus eile koos teiste toorainete ja ka aktsiahindadega. Et tooraineid, sealhulgas kulda, ostetakse ka börsidel futuurilepingutega, mille käigus tuleb maksta vaid väike osa kullatehingu hinnast, toimuvad sellised tehingud võimendusega. Kui hind kukub, nõuab börs lisatagatisi. Kui lisatagatisi ei ole, lähevad varad sundmüüki. Võimalik, et oma osa mängis kahjumit piiravate tehingukorralduste täitumine.

Iseenesest ei ole kulla hinna tagasilöök üllatav. Võib öelda, et kes on lasknud end kulla särast mõjutada, on saanud pikka aega nautida korralikku tõusu. Nüüd aga kukkus kulla hind viie kuu madalaimale tasemele. See ei ole iseenesest midagi hullu, kuid muret võiks tekitada see, et graafikute abil tehnilise analüüsi tegijate üks levinumaid indikaatoreid ehk 200 päeva libisev keskmine on nüüd kulla hinnast kõrgemal ja seda esmakordselt kolme aasta jooksul. Seda võib lugeda müügisignaaliks. Et kuld on kukkunud tipust üle 20 protsendi, on kulla hind karuturul ehk langeval turul.

Kullale avaldas mõju dollari tugevnemine euro vastu. Euroalal on lahendamata väga suured valitsuste võlakirjakriisi probleemid ja pangandussüsteem on ebakindel. Järgmisel aastal võib majandus langusesse minna. Et ka Euroopa Keskpank on baasintressi langetanud, on euro kõrgema intressi teenimise seisukohalt muutunud teistest suurte valuutade suhtes vähem atraktiivseks. Kui turul on mängu nimi riskantsetes varades riski vähendamine, on tee USA dollari tugevnemisele lahti. Fundamentalistlikud kulla kui raha ülistajad võivad olla pettunud, et väärtusekandja hind langeb ja veel nn katteta USA dollari suhtes.

Kui suured pangad hakkavad pika ja tugeva tõusu järel maalima suuri numbrilisi hinnasihte, võib olla turg juba tõusu lõpetamas. Vägisi tuleb silme ette paralleel Nasdaqi mulli lõhkemise eelse ajaga.

Citigroup andis nüüd tehnilisele analüüsile tuginedes teada, et tuleva aasta teisel poolaastal võib kuld tõusta 2400 dollarile ja umbes kahe aasta jooksul suisa 3400 dollarile. Analüütikud väitsid konservatiivsuse maski taha varjudes, et põhimõtteliselt võib kulla hind ka 6000 dollarile tõusta, aga no seda nad ei prognoosi. Tagasihoidlikult öeldes ei tugine need hinnasihid mitte millelegi ehk olid sisuliselt põhjendamata. Lihtsalt oli võrreldud  suvalisi aastaid ajaloos ja kui palju siis kulla hind tõusis ja kanti see nüüd graafiku paremasse serva üle. Eile liikus kuld 1586,90 dollarile.

Kulla kasuks võib rääkida oht, et mida hullemaks läheb olukord majanduses ja panganduses, seda enam on keskpangad valmis ülekantud tähenduses raha trükkima. Kunagi võib see tuua kaasa tugeva inflatsiooni ja siis on kuld oma sära väärt. Seni aga, kuni laenuraha hankimisel on pankadelgi kitsas käes ja teemaks on võimenduse mahavõtt, särab dollar.

Euroopa panganduse olukord toetab kulla ostuideed. USA investor David Stockman oli väga rahulolematu pangandusregulaatoritega ning Baseli pangandusnormatiividega, mis lahterdavad varad lihtsustatult eri klassidesse määrates neile justkui joonlauaga riskikaalud, propageerides reitinguagentuuride reitingute kasutamist. Hakkab selguma, et isegi AAA-reiting ei ole rahapaigutusena riskivaba. Seetõttu on Euroopa pangad võtnud üles meeletud võimendused väga nõrga kapitaliseerituse juures.

Regulaatorite poolt ja ilmselt Deutsche Banki juhtkonna enda seisukohast on kõik korras. Pangal on riskiga kaalutud varasid ainult 450 miljardit dollarit, kuid panga bilansimaht on siiski kolm triljonit dollarit. Baseli standardite alusel on kõik kõige paremas korras, sest valitsuse võlakirjad  ja teised AAA-reitinguga varad on riskivabad, mis ei nõua pangalt üldse kapitali. Deutsche Bankil on varasid 60 korda omakapitalist rohkem. Või võtame Prantsuse suurpanga BNP-Paribasi. Pangal on 2,5 triljoni dollari varade vastu kõigest 80 miljardit omakapitali ehk 31kordne võimendus. Pangal on ainult 730 miljardit dollarit kliendihoiuseid, ülejäänus sõltub ta turgude armust ja teiste pankade valmisolekust neile laenu anda või keskpankade laenurahast. Prantsusmaa on täie rahuga lasknud kasvada oma pangad hiiglaslikeks võrreldes majandusega – nagu ka hiljuti Island. Prantsusmaa SKP on 2,2 triljonit dollarit, kuid kolme suure Prantsuse panga varade maht on 6 triljonit dollarit.

USA kolm suurt panka ehk JPMorgani, Bank of America ja Citigroupi bilansimaht on kokku kõigest 6 triljonit dollarit ehk vaid 40% USA SKPst. Kui neil oleks kah lastud kasvada nagu Prantsuse panku, võiks võrreldav kolme USA suurpanga bilansimaht olla kokku 45 triljonit dollarit, kuid ei ole seda. Vaadates Euroopa pankade olukorrale, leiaks enam kui küllalt põhjust kulla ostuks.