Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pakkumisel teadvustamata, kuid üks kõigile vajalik dieet

16. detsember 2011, 00:00

Pärast 1,5kuulist eemalolekut internetist ja uudistest end toimuvaga taas kurssi viies taban end tahtmiselt alustada üht dieeti, mis on tegelikult vajalik kõigile.

TNSi andmeil istub eestimaalane päevas teleri ees neli tundi. Lisaks sellele infole oleks huvitav teada, kui palju aega kulutab ta internetis. Just kulutab ehk see on aeg, mille kadumisest on kahju ja mille ajal oleks saanud või võinud teha midagi, millest oleks kasu olnud. Kasu mitte ainult rahas, vaid paranenud suhetes, enda harimises või olulistele inimestele pühendatud ajas.

Internet on osa me elust. Suur osa tööst, suhtlusest ja infost liigub interneti kaudu. Paratamatult on see koht, kuhu suunduda kliendi kontakti, õhtuse prae retsepti, uut ja huvitavat kohvikut, töölesoovija tausta ja puhkusekandi ilma otsima. Ent elust osa olemine ei tähenda kahjuks, et me oleks sellega kohanenud ning käiks sellest üle. Tihti on pigem vastupidi. Oleme veebiga küll harjunud, kuid selle kasulikkusega võtame kaasa ka palju ebavajalikku.

Kui varem, enne puhkust, tundub argisaginas, et kõik on kontrolli all ja justkui võimalused optimeerimiseks ja veel efektiivsemaks muutumiseks ammendanud, siis nüüd, taas suhtlustarkvarade ja sotsiaalvõrkudega ühendudes, näen, et kohati see nii ei ole. Kiire lobisemine kolleegiga pole ju miskit halba, kuid kui selliste keskendumiselt eksitajaid lasta päeva mitu, hakib see niigi infokülluses hapraks muutunud keskendumisvõimet. Või kes mõtles välja, et e-kirjadele peab vastama tunni jooksul? Või et igale viitele peab klikkima või reageerima? Netikasutaja ise.

Nii ongi tunne nagu narkomaanil, kes ahnelt ja kätevärinal üha uusi brauseriaknaid avab ja hiljem kahetseb, et jälle kadus paar tundi… kuhugi. Kusjuures, see, mille pärast üldse surfama asuti, jääb sageli üldse lugemata.

Käitumisjuhistega jäävad hätta lisaks vanematele ka lapsed, kes justkui koos internetiga üles kasvavad ning selles enam kodus peaksid olema. Näiteks sellenädalane saade “Pealtnägija” näitas ajakirjanduslikku eksperimenti, kuidas täiskasvanute mängu sattunud lapsega käitutakse ning võimalikud kurjategijad teda netivahendusel ära kasutavad. Et lapse tähelepanu püüdvast täiskasvanust tuleks samamoodi märku anda kui päriselus.

Kuidas siis hakkama saada? Mõõda ja vaata, nagu toitumisdieedilgi. Kui muidu ei saa, pane kirja, kui kaua ja kus midagi teed. Mis on sellest vajalik, mis raisku lastu. Ülejäänud aja saab asjalikumalt ära kasutada – mõni tööjupp varem valmis, laps saab tähelepanu või õhtusöök tervislik. Või kas või niisama hinge tõmmata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 16:52
Otsi:

Ava täpsem otsing