Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seaduse karmistamine ei tohi peletada välisinvestoreid
Päevakajaline fiktiivsete elamislubade väljastamise skandaal on toonud kaasa riigi tegutsemise loa väljastamise nõuete karmistamise suunas.
Enne nõuete karmistamist, mille eesmärgiks on muu hulgas vältida elamislubadega kauplemist, tuleb hinnata võimaliku regulatsiooni mõju välisinvestorite huvile Eesti vastu. Välismaalaste seaduse muutmisel on kaalutud mitmete lisanõuete kehtestamist, mis peaksid vältima elamislubade põhjendamatut väljastamist. Näiteks, et loa peaks saama vaid sellise äriühingu juhtorgani liige, millel on olnud kindla aja vältel reaalne majandustegevus. Ettevõtluseks antavate elamislubade osas kaalutakse investeeringu summa tõstmist, selle tõendamise nõuete karmistamist ja nõuete täitmise kriitilisemat hindamist.Samas tuleb hinnata, kas ühe või teise lisanõude kehtestamine võib mõjutada negatiivselt võimaliku investori huvi Eestisse investeerida. Õigusnõustajatena oleme juba kogenud, kuidas elamislubade väljastamine on viimastel nädalatel rangemaks muutunud.
Tööjõupõud põhjustab raskusi. Elamisloa saamise nõuete karmistamisel ei tohi unustada, et juba kehtivate välismaalaste seaduse nõuete täitmine põhjustab Eesti ettevõtjatele teatava erikompetentsi puudumisel hädavajaliku välistööjõu kaasamisel raskusi. Lisaks on ettevõtluseks antavate elamislubade saamise nõuded püsinud muutumatutena pikemat aega ja oma tõhusust tavapärases praktikas tõestanud. Nõuete karmistamine ei tohi viia selleni, et välisinvestorid kaotavad huvi Eestisse investeerimise vastu olukorras, kus eri riikide ärikeskkondade konkurents on tihenemas ja järjest süvenev finantskriis püstitamas üha uusi väljakutseid. Kuni otsustatakse vajalike muudatuste kehtestamine, tuleb teha järelkontrolli lubade osas, mille suhtes on põhjust eeldada mittevastavust seadusega. Kuigi praegu on meediast jäänud kõlama väide, et äriühingu juhtorgani liikmena ja ettevõtluseks antud elamislube on massiliselt väljastatud seaduse mõtet eirates, tahaksime loota, et järelkontroll ei muutu lauskontrolliks, millega Eesti riik võiks enda usaldusväärsust ka õigete kavatsustega välisinvestorite silmis õõnestada. Kindlustunne tuleks tagada neile, kelle elamisload on taotletud seadust järgides.