Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soome a/ü juht: Eestisse ei saa importida tugevat ametiühingut

Birjo Must 15. detsember 2011, 15:30

Eesti ametiühing võib saada tugevaks, kuid siia ei saa importida seda, rääkis Soome ametiühingute keskliidu (SAK) juht Lauri Lyly.

Järgneb intervjuu Lauri Lylyga:

Eesti Nokiaks on peetud nõrkasid ametiühinguid. Mida teie sellest arvate?
Kui nüüd naljaga öelda, on ka Nokial oma ametiühing. Tegelikult pole õigustatud kahe riigi ametiühingute süsteemi võrdlemine. Mina ei taha ka kahe riigi erinevust kommenteerida.

Samas on Soomes tugevad ametiühingud, kuid Eestis mitte. Miks see nii on kujunenud?
Soome konkurentsivõime võti seisneb selles, et ametiühingud on üks osapool otsustajatest. Kokkulepped sõlmitakse kõigi osapoolte vahel. Meil on moodustunud kolmnurk – valitsus, tööandjad ja töötajad. Näiteks sõlmiti kaks nädalat tagasi raamleping, mis hõlmab 94% kogu töötajatest. Soome valitsus aitas selle lepingu sündimisele kaasa. Leping on sõlmitud kaheaastaseks perioodiks, et tööandjad saaksid pikaajaliselt planeerida palkade suurust. See aitab vältida töötajate streike.
Kuna rahvusvahelisel tasandil on hetkel turbulents, on vähemalt koduturu eelis see, et teatakse, mis tulema hakkab. Ka inimestele isiklikult on see väga oluline, sest ebakindlus kaob.
Tänu lepingule teab ka Soome valitsus, mis tööturul toimub. Nii saab valitsus tööjõu- ja majanduspoliitikat suunata.

Milliseid soovitusi annate Eesti ametiühingute keskliidule?
Soovitan, et Eestis loodaks samuti selline süsteem, kus ühes nurgas oleks valitsus, teises tööandjad ja kolmandas töötajad. See aitab pikaajalisi lepinguid sõlmida. Ametiühingute eesmärk on süvendada kindlust. Kõik sõltub aga kultuurilisest taustast ja sellest, milline on tahtmine. Üksi on kindlasti väga raske niisuguste tulemusteni jõuda.

Kelle poolt peaks tulema initsiatiiv?
Loomulikult peaks initsiatiiv tulema töö tegijate poolt. Tööandjad ja töötajad peavad jõudma ühisele arusaamisele. Kokkuvõttes on tarvis saada kõik osapooled üheskoos torti ehitama, et seda siis hiljem laiali jagada.

Kuidas aitaks Soomega sarnase süsteemi loomine kaasa Eesti arengule?
Kindel on see, et Soomes on õnnestunud vähendada kõrge ja madala sissetulekuga inimeste palgavahet. Tänu ametiühingutele on saavutatud rohkem majanduslikku võrdsust. See, et Eesti ametiühingud muutuvad tugevaks, on täiesti võimalik, kuid ma ei usu, et siia saab midagi importida. See peab teie ühiskonna seest välja kasvama.

Kas jälgite Eesti ametiühingute keskliidu tegevust?
Jah, teeme nendega koostööd. Vahetame omavahel infot ja juba homme on mul ka kohtumine Harri Taligaga (Eesti ametiühingute keskliidu juht – toim).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. December 2011, 15:52
Otsi:

Ava täpsem otsing