Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskpank hoiab ikka veel ässa varrukas

16. detsember 2011, 08:51

Nädala eest toimunud ELi Ülemkogu ei teinud otsuseid, mis oleks investorite usalduse euroala võlapaberite vastu taastanud.

Puutumata ei jää sellest usaldamatusest ka tugevamas seisus Rootsi ja Soome pangad.

Ikka oodatakse, et kriisi lahendusse sekkuks jõulisemalt ja radikaalsemalt Euroopa Keskpank, mis seni on eelistanud trumpässa - oluliselt suuremad tugiostud võlakirjaturul - veel varrukasse jätta.

Saksamaa keskpanga juhi Jens Weidmanni värske kinnitus, et Euroopa Keskpangas pole suhtumine tugiostude osas muutunud ning kantsler Angela Merkeli üle korratud vastuseis euroala ühistele võlakirjadele, panid pettunud investorid sel nädalal Euroopa varadest pagema. Enam pole tuge ka eurol, mis seni on kriisist hoolimata suhteliselt tugev püsinud - kolmapäeval vajus euro esimest korda tänavu jaanuarist USA dollari suhtes läbi 1,30 dollari tasemest.

Euroopa pankade probleemidest annavad märku pankadevahelisel turul tõusnud intressid ning suurenenud laenud Euroopa Keskpangast, samal ajal kui vaba raha teise käega uuesti keskpanka varjule viiakse.

Londoni pankadevahelisel turul on dollarilaenude hind taas kõrgeimal tasemel 2009. a juulist. Kolmapäeval kasvas nõudlus Euroopa Keskpanga vahendusel pakutud dollarilaenude järele 5,122 miljardile, võrreldes 1,6 miljardi dollariga nädal varem.
Samal ajal kerkis keskpanka üleöö deposiiti paigutatud hoiuste maht nädala hakul selle aasta rekordile - 346,36 miljardile eurole, võrreldes enam kui poole väiksemate mahtudega veel kuu aega tagasi.

Agentuur Fitch kärpis sel nädalal viie Euroopa panga reitingut, sh Danske Banki ja Soome OP Pohjola Groupi reitingut. Saksamaa aga teatas, et taaskäivitab 2008. a loodud fondi pankade abistamiseks ja suurendab selle mahtu  480 miljardile.

Juba kergitab Euroopa nakkus intressimäärasid ka Rootsi pankadevahelisel laenuturul, kirjutas eile Rootsi majandusleht Dagens Industri.

"Samal ajal kui repolaenude intressimäär on püsinud paigal, on Stibor kerkinud ning see on Euroopast tulnud nakkuse märk, ütles lehele SBAB analüütik Tor Borg. "Pankadevahelisel turul napib likviidsust ja seda eriti eurode turul." Borg arvab, et kui olukord ei parane, tuleb võib-olla ka Rootsi keskpangal hakata pankadele uuesti likviidsuslaene pakkuma nagu  Lehmani krahhi järel. Samuti oodatakse Rootsi keskpangalt ehk juba tuleval nädalal intressimäärade kärbet.

Soome Kauppalehti aga kirjutas eile sellest, kuidas raha muust Euroopast Soome varjule pageb - Nordea pangast on saanud "turvasadam" mitmetele rahvusvahelistele suurfirmadele.

Nii pole Soome firmadel raha kättesaadavusega probleemi. Samas on tõsine ohu märk, et Soome firmade kliendid mujal Euroopas võivad laenupõua tõttu oma plaanid külmutada.

Laenupõud ohustab laiemalt kogu Euroopa majandust. Lisaks üldisele säästukuurile, millega IMFi peaökonomisti Oliver Blanchardi värske hoiatuse järgi ei või "liiale minna", kuna võlgade maksmiseks on vaja kasvu.

Mõnede prognooside järgi on euroala SKP juba languses - tulevaks aastaks prognoosib konsultatsioonifirma Ernst&Young vaevalist 0,1% kasvu. Samuti nendib E&Y, et euro lagunemise riski Ülemkogu otsused ei kaotanud.

 "See risk püsib, eriti kuna 2012. aastal tuleb väga suures mahus euroala riikide võlakirju refinantseerida," ütles E&Y prognoosi koostamisel osalenud analüütik Marie Diron agentuurile Bloomberg. "Olukorras, kus võlakirjaturud on väga heitlikud, kasvuväljavaated kesised ning laenuvajadus suur, tuleb Euroopa Keskpangal ehk siiski kaaluda viimase instantsi laenuandjaks hakkamist, et vältida veelgi suuremaid probleeme, võib-olla isegi euroala lõhenemist," ütles Diron.

Euroopa Keskpanga erakorralised likviidsuslaenud pole siin lahendus. Valitsused - näiteks Prantsusmaa valitsus lähenevate valimiste eel- võivad hakata oma panku survestama, et need odava laenuga veelgi rohkem võlakirju kokku ostaks, millest usalduskriis alguse sai.

Eile kordas keskpanga juht Mario Draghi, et turgude usalduse taastamiseks on vaja enamat, kui keskpanga rahapoliitilisi meetmeid.

Lisaks märkis Euroopa Keskpank eile avaldatud kuukirjas, et Ülemkogul saavutatud kokkulepped on veel kaugel "kvanthüppest", mis keskpanga hinnangul euroala juhtimises vaja on, jättes jätkuvalt liiga palju võimalusi kohustuste täitmisest ja vajalikest reformidest kõrvale hiilimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2011, 17:06
Otsi:

Ava täpsem otsing