"Kuld kaitseb tõrgete vastu"

Küsisime möödunud nädalal Peeter Koppelilt, mida tema arvab kulla langemisest ja sellesse investeerimisest.

Kulla hind on euros aasta algusega võrreldes plussis 15%. Aasta tipust septembris on kollane bling-bling metall langenud 10%. Kui ma seda esimest numbrit vaatan, tekib mul kahtlus, et selle aasta lõikes on antud vara olnud investeerimisobjektina siiski päris hea mõte. Vaadates langusprotsenti pean ma aga nentima, et investorid, kes olemuselt siiski suhteliselt riskantse vara 10%-lise languse pealt ehmuvad, peaksid võib-olla üritama oma närvikava ja maailmapilti reaalsusele vastavamaks kohandada.  

Tehniline analüüs on üldse põnev asi – esoteeriliste sugemetega rakenduslik sotsiaalpsühholoogia. Enamasti kipub nii olema, et need, kes sellest kirglikult räägivad, sellega turul raha ei teeni. Raha teenitakse sellest rääkimise ja raamatute kirjutamisega. Lisaks on üleüldse tehnilisest analüüsist rääkimine viimase kuuekümne aasta arenenud maailma kõige keerulisemas majanduskeskkonnas, kus iga hetk võib mõni koleda lipsuga poliitik kaardipaki segi paisata, minu jaoks ikka kõrgemat sorti intellektuaalne pilotaaž. Kaoses mustrite leidmine tundub küll sellise küsimuste otsimisena „tehnilist analüütikut“ vaevavatele vastustele. Ma julgen esitada ketserliku väite, et kui mõni selline tegelane praeguses keskkonnas tehnilist analüüsi kasutades midagi teenib, on see puhas juhus. 

Oleneb, milleks seda ostetakse. Ajalooliselt on kuld olnud hea kaitse tõrgete vastu finantssüsteemis. Tõrkeks võib pidada siinkohal teatud protsesside raskendatust seoses usalduse vähenemise või kadumisega. Ka inflatsioonilises keskkonnas on kuld aidanud ostujõudu hoida, jäädes samas selle omaduse poolest näiteks tööstuslikele metallidele alla. Tunnistan, et alates 2008 sügisest on minu valitsevates kliendiportfellides olnud väärismetallidel oma tagasihoidlik, kuid kindel koht ning kavatsen seda seni edukat strateegiat jätkata. Peamine tees selle taga on olnud just väärismetallide ajalooline väärtus n-ö kindlustuskomponendina.

Investor, kes 10%lise languse peale hakkab selliseid küsimusi esitama, tõestab kahte asja. Esiteks seda, et tema närvikava ei ole valitud tegevuseks sobilik ning teiseks seda, et positsiooni soetades on tal puudunud arusaam ja strateegia, kuidas selle positsiooniga eri stsenaariumite korral käituda. Selliste asjaolude puhul puuduvad olulised eeldused raha teenimiseks turgudel, ükskõik, millise varaga parajasti tegeletakse.

Juba see väljend ”investeerida USA dollarisse” teeb mulle veidi muret. Muret lisab veel väljend „lühiajaliselt.“ Kes peaks olema täpselt see inimene, kes sellise liigutuse teeb? Ma ütlen ausalt ja julgelt, et absoluutsele enamusele populatsioonist ei ole lühiajalised valuutaspekulatsioonid mitte mingis kontekstis jõukohased. Punkt.

Mis puudutab dollari nägemust, siis praegune liikumise loogika on minu jaoks ebameeldivalt lihtne. Hetkel on euroala majanduspoliitika ohjajad valinud religioossete dogmade (hinnastabiilsus või surm!) ning kriitiliste otsuste edasilükkamise tee. Selline lähenemine vähendab usaldust finantssüsteemis.

Usalduse vähenedes ollakse ettevaatlikumad ja rohkem küüned omapoole. Sellel on juba likviidsuse kokkutõmbumise või suisa kriisi lõhn. Globaalne likviidsus, kui nii võib öelda, on aga reservvaluutas, milleks on dollar. Süsteemist on dollarit n-ö puudu ja seetõttu nõudlus selle järgi valuutaturul kasvabki. Mida hullemaks likviidsuskriis läheb, seda kõrgem on dollari kurss euro suhtes. Loomulikult tuleb siin arvestada, et ka see loogika ja liikumine pole igavene.