Aasta 2012 tuleb habras ja tasakaalustamata

Aasia majandused sõltuvad Hiinast. Ladina-Ameerikat mõjutavad toorainete madalad hinnad (kui nii Hiina kui ka arenevad turud aeglustuvad). Kesk- ja Ida-Euroopale avaldab mõju eurotsoon. Ning segadused Lähis-Idas põhjustavad mitmeid majandusriske seal ja mujal. Kuna geopoliitiline risk jääb kõrgeks, piirab nafta kõrge hind globaalset kasvu.

Praegu on eurotsooni surutis kindel. Kuigi selle sügavust ja kestvust ei saa ennustada, siis jätkuv laenukriis, riigivõla probleemid, konkurentsivõime puudulikkus ja eelarve kasinusmeetmed vihjavad tõsisele langusele. USA, mis kasvab pisut alates 2010. aastast, on silmitsi märkimisväärse langusriskiga seoses eurotsooni kriisiga. Riik peab võitlema eelarveraskuste, jätkuva majapidamiste võlakoormuse vähendamisega keset nõrka uute töökohtade loomist, stagneerunud sissetulekute ja püsiva survega langusele kinnisvara ja finantssektoris, kasvava ebavõrdsuse ja poliitilise ummikseisuga.

Teistest suurematest arenenud majandustest on Suurbritannia langemas topeltpõhja, kui eelarve konsolideerimine ja avatus eurotsooni probleemidele õõnestab kasvu. Jaapanis jookseb maavärinajärgne taastumine rappa,  sest nõrgad valitsused ei suuda läbi viia struktuurseid reforme.

Samal ajal saavad nähtavaks Hiina kasvumudeli vead. Langevad kinnisvarahinnad algatavad ahelreaktsiooni, mis mõjub negatiivselt arendajatele, investeerimisele ja riigituludele. Ehitusbuum peatub, nagu netoekspordist on saanud kasvupidur, põhjuseks nõrgenev USA ja eriti eurotsooni nõudlus. Olles otsustanud jahutada kinnisvaraturgu ohjates kasvavaid hindu, saab Hiina liidritel olema raske majanduskasvu taaskäivitada.

Kuid nad pole üksi. Ka USA, Euroopa ja Jaapan on edasi lükanud tõsiseid majandus-, eelarve ja finantsreforme, mis on vajalikud jätkusuutlikku ja tasakaalustatud kasvu taastamiseks. Kasvu taastamine on raske ka selleta, et napib poliitilist laskemoona.