Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasumis Baltika küsib raha juurde

    Baltika suutis oktoobris-novembris teenida kokku 1,1 mln eurose puhaskasumi, kuid võttis ühelt oma suuraktsionärilt ikkagi laenu, mis võidakse hiljem ümber mängida vahetusvõlakirjadeks või ka aktsiateks.

    Baltika teatas novembri alguses pärast kolmanda kvartali 1,17 miljoni eurose kahjuminumbriga väljatulekut, et firma netovara seis on langenud alla Äriseadustiku nõude ehk on alla poole aktsiakapitali mahust (septembrikuu lõpus ulatus firma omakapitali maht 11,25 miljoni euroni ehk 44,3 protsendini aktsiakapitalist).
    Reede õhtul raporteeris  Baltika börsile et ettevõtte netovara seis on viimase kahe kuu jooksul taastunud ning vastab Äriseadustiku nõuetele.Rõivakaubandusketi sõnul on ettevõtte netovara seis paranenud tänu senini ootuspärastele neljanda kvartali tulemustele.
    Firma sõnul andsid efektiivsuse kasvatamine ja tugev kulude kontroll koos heade oktoobri ja novembri müügitulemustega oktoobri ja novembri puhaskasumiks kokku 1,1 miljonit eurot. Samuti paranes finantspositsioon seoses ettevõtte ühe suurinvestori KJK Fund SICAV-SIF nõuete konverteerimisega omakapitaliinstrumendiks summas 0,25 miljonit eurot.Kahe eelpool mainitud sündmuse koosmõjul suutis Baltika tõsta netovara mahu 30. novembri 12,667 miljoni euroni, mis moodustab 50,5% aktsiakapitalist (ehk 0,5 protsendipunkti üle Äriseadustiku nõude).
    14. detsembril 2011 toimunud koosolekul otsustas Baltika nõukogu teha ettepaneku 2012. aasta kevadel toimuvale aktsionäride korralisele üldkoosolekule vähendada aktsia nimiväärtust (mis praegu on Tallinna börsil üks kõrgeimaid ehk 0,7 eurot ning mis välistab ettevõttel lisaraha küsimise, kuna aktsia kaupleb kõvasti allpool nominaalhinda – toim.) ning väljastada kahe-aastaseid vahetusvõlakirju orienteeruvas mahus 1,5 miljonit eurot, väärtpaberi väljalaskehinnaga 0,3 eurot.
    Lisaks allkirjastas 16. detsembril Baltika 1 miljoni euro suuruse laenulepingu fondiga KJK Fund SICAV-SIF. Varahaldusfirma KJK Management poolt hallatav fond võttis endale kohustuse antud laenuleping aktsionäride üldkoosoleku võlakirjade emiteerimist kinnitava otsuse korral vahetada konverteeritavateks võlakirjadeks. Kuni võlakirjade konverteerimiseni on laen tagamata ja kannab intressi 10% aastas.
    Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et Baltika üks suuromanik on taganud kahe kolmandiku osas Baltika kevadise vahetusvõlakirjade emissiooni hinnaga (0,3 eurot väärtpaberi kohta), mis enam vähem võrdne Baltika praeguse aktsia turuhinnaga (aktsia sulgus reedel 0,317 eurol), kuid mis on siiski 57% madalaim hinnast, millega Baltika viimati uut raha ettevõttesse kaasas.Baltika müüs suvel toimunud aktsiakapitali suurendamise käigus 4,3 miljoni euro eest aktsiaid, hinnaga 0,7 eurot tükk, kaasates sellega firmasse juurde 3,01 miljonit eurot.
    Kui kevadine emissioon läheb läbi võib Baltika 5 miljoni vahetusvõlakirja (mis võivad tulevikus konventeeruda investori soovil Baltika aktsiateks) tuua firmasse juurde täiendavad 1,5 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.