Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika jõudis kasumisse, kuid küsib raha juurde
Ehkki Baltika suutis oktoobris ja novembris teenida kokku 1,1 miljoni eurose puhaskasumi, võttis ettevõte laenu ühelt oma suuraktsionärilt KJK Fund SICAV-SIF. See võidakse kevadel ümber mängida vahetusvõlakirjadeks ning hiljem investori soovi kohaselt ka aktsiateks.
Baltika teatas novembri alguses pärast kolmanda kvartali 1,17 miljoni eurose kahjuminumbriga väljatulekut, et firma netovara seis on langenud alla äriseadustiku nõude ehk on alla poole aktsiakapitali mahust.
Reede õhtul raporteeris Baltika börsile, et ettevõtte netovara seis on viimase kahe kuu jooksul taastunud ning vastab äriseadustiku nõuetele. Rõivakaubandusketi sõnul on ettevõtte netovara seis paranenud tänu senini ootuspärastele neljanda kvartali tulemustele.
Firma sõnul andsid efektiivsuse kasvatamine ja tugev kulude kontroll koos heade oktoobri ja novembri müügitulemustega oktoobri ja novembri puhaskasumiks 1,1 miljonit eurot. Samuti paranes finantspositsioon seoses ettevõtte ühe suurinvestori KJK Fund SICAV-SIF nõuete konverteerimisega omakapitaliinstrumendiks summas 0,25 miljonit eurot.
Kahe sündmuse koosmõjul suutis Baltika tõsta netovara mahu 30. novembril 12,667 miljoni euroni, mis moodustab 50,5 protsenti aktsiakapitalist.
Ettepanek vähendada aktsia nimiväärtust. 14. detsembril toimunud koosolekul otsustas Baltika nõukogu teha ettepaneku 2012. aasta kevadel toimuvale aktsionäride korralisele üldkoosolekule vähendada aktsia nimiväärtust ning väljastada kaheaastaseid vahetusvõlakirju orienteerivas mahus 1,5 miljonit eurot, väärtpaberi väljalaskehinnaga 0,3 eurot.
Lisaks allkirjastas 16. detsembril Baltika 1 miljoni euro suuruse laenulepingu fondiga KJK Fund SICAV-SIF. Varahaldusfirma KJK Managementi hallatav fond võttis endale kohustuse see laenuleping aktsionäride üldkoosoleku võlakirjade emiteerimist kinnitava otsuse korral vahetada konverteeritavateks võlakirjadeks. Kuni võlakirjade konverteerimiseni on laen tagamata ja kannab intressi 10 protsenti aastas.
Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et Baltika üks suuromanik on taganud kahe kolmandiku osas Baltika kevadise vahetusvõlakirjade emissiooni hinnaga (0,3 eurot väärtpaberi kohta), mis on enam-vähem võrdne Baltika praeguse aktsia turuhinnaga (aktsia sulgus reedel 0,317 eurol), kuid mis on siiski 57% madalam hinnast, millega Baltika viimati uut raha kaasas.