EL ja IMF katkestasid abikõnelused Ungariga

Suure võlakoorma all Ungari, mille probleemid on süvenenud koos kasvavate laenukulude ja forinti järsu odavnemisega, teatas läinud kuul, et taotleb IMFilt ja ELilt n.ö ennetavat abilaenu. Viimase eesmärk on veenda investoreid, et riik on stabiilne ja laenukõlbulik.

Reedel ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj-Tardio, et EL ja IMF on eelkõnelused peatanud, kuna Ungari kavatseb vastu võtta vastuolulised seadused, mis võivad õõnestada keskpanga iseseisvust. Samasuguse teate väljastas IMF.

Ungari forint odavnes uudise peale euro suhtes 1,4%.

Ungari parlament kiirendas sel nädalal eelnõu menetlemist, mis muudab keskpanga juhtimisstruktuuri ja intressimäärasid arutava komitee koosseisu. Eelnõu on kritiseerinud nii Ungari keskpank kui Euroopa Keskpank. Ungari keskpanga juhi Andras Simori sõnul on eelnõu osa valitsuse katsest „keskpank täielikult üle võtta“.

Lisaks menetleb Ungari parlament nn finantsstabiilsuse eelnõu, mille eesmärk on tsementeerida maksu- ja võlapoliitika ning sätestada nõue, et edaspidised muutused on võimalik teha vaid 2/3 parlamendi häältega. Kui see seadus vastu võetakse, ahendab see oluliselt valitsuse manööverdamisruumi kõnelustel IMFi ja ELiga abilaenu tingimuste üle. Muuhulgas sätestab uus seadus ühetaolise tulumaksumäära progresseeruva asemel.

Avalikes esinemistes on peaminister Victor Orban öelnud, et tahab IMFi ja ELiga ennetavat kokkulepet. Kuna laen võetakse vaid n.ö igaks juhuks ja raha kasutada pole plaanis, ei taha Ungari valitsus laenule erilisi tingimusi. Visandatud summa suurus on 20 miljardit eurot.

Analüütikute sõnul lisaks aga Ungari valitsuse vastuolulistest sammudest eemale peletatud investorite jaoks kindlust just see, kui IMFi ja ELiga lepitakse kokku selged tingimused.

2008. a oli Ungari esimene ELi riik, mis vajas IMFi abipaketti, kui globaalsed rahaturud Lehmani krahhi järel hangusid. Läinud aastal katkestas Ungari IMFi ja ELiga koostöö, teatades, et vajab vabadust „ebatraditsioonilisteks meetmeteks“. Viimaste seas oli erapensionifondide natsionaliseerimine ning erakorraliste maksude kehtestamine energia, finants ja telekommunikatsiooni-e ning jaekaubanduse ettevõtetele, et lappida eelarveauke.

Praegu on Ungari eelarvedefitsiit alla 3% SKPst ja jooksevkonto plussis, kuid investoreid on peletanud valitsuse poliitika - riigil on tekkinud probleemid turgudelt laenamisega, forint on juunist euro suhtes odavnenud 13%. Läinud kuul jättis agentuur Moody’s Ungari ilma investeerimisjärgu reitingust.

Ungari esindaja kõnelustel IMFi ja ELiga Tamas Fellegi teatas reedel, et Ungari on jätkuvalt valmis alustama jaanuaris ametlikke kõnelusi võimaliku tugimeetme üle. Praegused kõnelused olid alles eelkõnelused, konsultatsioonid.