Esmaspäeval peaks selguma lisaraha IMFile

Sirje Rank 18. detsember 2011, 10:04

Esmaspäevaks, 19. detsembriks, on viimasel ELi Ülemkogul IMFi reserve suurendada otsustanud liikmesriigid lubanud teada anda, kes kui palju panustada plaanib.

„Ma arvan küll,“ vastas Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker reedel küsimusele, kas mitteametlik tähtaeg on jõus ja kas riigid sellest kinni peavad.

Samas nentis Saksamaa keskpank, mille arvele langeks lõviosa 200 miljardist eurost, mille võrra on plaanis IMFi reserve suurendada, et ei näe kiirustamiseks põhjust. „Me ei näe põhjust oma lõpliku otsusega kiirustada,“ ütles reedel Saksa keskpanga pressiesindaja agentuurile Bloomberg. „Tahame enne kogu olukorda hinnata.“

Saksa keskpanga juht Jens Weidemann ütles lõppeval nädalal, et Bundesbank on valmis IMFile laenama kuni 45 miljardit eurot. Seda aga ainult tingimusel, et oma õla panevad alla ka teised riigid väljaspool euroala. „Kui need tingimused pole täidetud, siis me ei saa IMFile laenu anda,“ ütles Weidmann.

Lõppeval nädalal manitses ka IMFi juht Christine Lagarde, et euroala võlakriisi lahendamiseks on vaja teiste riikide abi.

„See ei ole selline kriis, mida saaks lahendada ühe grupi riikide jõupingutustega,“ ütles Lagarde USA välisministeeriumis toimunud konverentsil. „Loodetavasti suudetakse see lahendada, kui oma osa annavad kõik riigid, kõik regioonid, kui kõigi kategooriate riigid reaalseid samme astuvad.“

„Kui seda ei juhtu, on majanduslikust aspektist tagasilanguse oht, kasvava protektsionismi ja isolatsiooni oht. See vastab täpselt kirjeldusele sellest, mis juhtus 1930nendatel aastatel. See mis järgnes, pole see, kuhu me jõuda tahaksime,“ ütles Lagarde.

Sisuliselt möönsid ELi valitsusjuhid, kui otsustasid IMFi reserve suurendada, et euroala enda abimehhanismid jäävad vajadusel Itaalia või Hispaania väljaaitamiseks liiga nõrgaks. Viimastel hinnangul ei võib ajutise päästefondi EFSF laeks jääda 750 miljardit eurot, vahendas Reuters, samas kui euro stabiliseerimiseks peaks puhver küündima vähemalt triljonile, arvab Euroopa keskpanga nõukogu liige Klaas Knot. Üksi Itaalia laenuvajadus on tuleval aastal üle 300 miljardi euro.

IMFi reservide suurendamise otsus oli Ülemkogul pea ainus otsus, mis pikemaajaliste abinõude asemel konkreetselt praegust kriisi puudutas. Ent ka see abinõu on juba kahtluse all.

Nii USA keskpanga juht Ben Bernanke kui president Barack Obama on öelnud, et USA IMFile uut laenu ei anna. Niisamuti Kanada ja Suurbritannia. Hiina ja Jaapan kõhklevad.

Samas võib Venemaa panustada kuni 20 miljardit eurot, ütles Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi majandusnõunik Arkadi Dvorkovitš sel nädalal. Venemaa on otsustanud eraldada 10 miljardit dollarit ning võib panustada veel teist nii palju, ütles nõunik Bloombergile.

Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles, et Rootsi on valmis laenama ca sada miljardit Rootsi krooni ehk 11 miljardit eurot.

Enam muret tekitab aga Saksa keskpanga hoiak. Ehkki keskpank on iseseisev, on Weidmann keskpanga kaudu IMFile laenamisele soovinud ka parlamendi heakskiitu, kuna kaalul on maksumaksja raha. Samuti ei pea Weidmann vajalikuks selle 200 miljardi euro „reserveerimist“ Euroopa jaoks. Pigem peaks need lisamiljardid tugevdama IMFi tervikuna.

Christine Lagarde on tänavu korduvalt hoiatanud, et need 390 miljardit dollarit, mis fondil praegu vaba raha on, ei pruugi kriisi ohjamiseks piisav olla. Euroala abiprogrammidesse Kreekas, Iirimaal ja Portugalis on fond panustanud juba üle 100 miljardi dollari. Täiendavad 200 mld eurot, milles Ülemkogu kokku leppis, tuleksid laenude näol ELi riikide keskpankadelt.

Prantsusmaa järel maailma juhtivate riikide grupi G20 eesistujaks saanud Mehhiko loodab IMFi reservide tugevdamiseks laiema ringi riikidega kokkuleppele jõuda tuleva aasta esimeses kvartalis, ütles Mehhiko rahandusminister Gerardo Rodriguez. Samas tunnistas ta agentuurile Reuters, et kõnelused on alles väga varases staadiumis ja mingitest konkreetsetest numbritest ja võimalikest nõudmistest veel kõneleda ei saa. Brasiilia näiteks on soovinud IMFi reformi kiirendamist, mis suurendaks fondis arenevate riikide sõnaõigust.  

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. December 2011, 10:04
Otsi:

Ava täpsem otsing