Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jaapanis ei tasu tühje lubadusi anda

19. detsember 2011, 00:00

Kui eksportija lubab oma tootele juba kõrgkvaliteeti, siis jaapanlane eeldab, et see on unikaalne ning number üks maailmas.

Intervjuu EASi Jaapani välisesindaja Kosaku Yamaguchiga.

Jaapanis teatakse Eestit vähe. Kui palju see raskendab Eesti ettevõtjatel Jaapani turule minekut? Me oleme praegu sellisel tasemel, et me teame riigi nime ning et Eesti asub Põhja-Euroopas. Üldiselt on mulje positiivne, kuid eriti professionaalid teavad Eesti IT-edu. Meie tutvustame Eestit kui Põhjala riiki, kuid tudengid on õppinud ka Eesti Nõukogude aja tausta.

Kui aga rääkida Eesti eksportijate raskustest, siis seal on üks lünk – on ootused ja võimekus. Turu suurusel on sajakordne vahe ning eksportija võimekus on teinekord vägagi erinev importija ootustest. Tootmisvõimus ning standard võivad teinekord takistuseks saada. Eksportijad ütlevad alati, et meie tootel on kõrge kvaliteet ning kui seda Jaapanis öeldakse, siis sellel tootel peab olema tõepoolest unikaalselt kõrge kvaliteet. Seal on see lünk – kui lubatakse, et tootel on kõrge kvaliteet, siis jaapanlased ootavad maailmas number üks kvaliteeti. Kvaliteet on võtmesõna.

Kui suurt huvi tunnevad Eesti ettevõtjad Jaapani turu vastu? Saame kuus umbes kaks-kolm ekspordipäringut. Mõned eksportijad toodavad üldisemaid tooteid, nagu palkmaju vms, ning neid tooteid pole raske müüa, kuid mõned eksportijad toodavad detailseid asju ning neid peame me ka ise alles tundma õppima. Mõnedel IT-toodetel on Jaapanis tugev potentsiaal.

Kui palju kontaktidest n-ö sureb? 70 protsenti. Kuid täpset numbrit on siiski raske öelda, kuna pärast esimest kontakti mõni lihtsalt kaob ära, kuid osa neist siiski võtab mingil ajal taas ühendust – seega ma ütleks, et 60 protsenti.

Millised on kõige huvitavamad Eesti ettevõtted, mis on jõudnud Jaapani turule? Liviko ning kui võib Skype’i pakkuda, siis ka nemad. Samuti on Jaapani turule jõudnud Eesti õlu, pudelivesi, tatami põrandamaterjali eksportija Viisnurk. Praegu on Jaapani turul Eesti alkohol ja muud joogid kõige edukamad. Kuid Jaapani mullas on väga raske mustikaid kasvatada ning Jaapani aiandusfirmad impordivad Eestist mulda.

Mida Teie arvates võiksid eestlased veel Jaapanisse eksportida? Meie ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused on huvitatud Eesti e-valitsuse süsteemist. Ning nende sõnul on Eesti praegu kahe põlvkonna jagu ees praegusest Jaapani e-valitsusest. Eesti mudelit tutvustatakse Jaapani IT-müügifirmadele. Ma usun, et Eesti tarkvaraarendajatel on siin võimalus.

Kui suurt huvi tunnevad Jaapani investorid Eesti vastu? Jaapani investorid on huvitatud Eestisse investeerimisest. Tegeleme Jaapanis Eesti imago ülesehitamisega, räägime, kus asub Eesti ning milline riik see on.

Kuid nüüd oleme jõudnud järgmisesse faasi, Mitsubishide tehing aitas sellele oluliselt kaasa. Jaapani investorid on huvitatud IT- ja elektroonikasektorist. Veel pole lepingutele alla kirjutatud, kuid paari juba disainitakse. Paar investorit kuulavad veel maad, kuid jutt käib IT- ja elektroonikasektorist.

Kas Jaapanisse on vaja nii Eesti saatkonda kui ka EASi esindust? Minu arvates on Eesti tutvustamiseks Jaapanisse vaja nii saatkonda kui ka EASi. Meil on ühine eesmärk ehk panus Eestisse, kuid me läheneme eemärgi täitmisele eri nurga alt. Me jagame üksteisele infot, meil on regulaarsed kohtumised. Minu arvates on praegune kombinatsioon parim.

Tegelikult on just globaalsete firmade uste avamisel suursaadiku roll oluline, sest kui ma ütlen, et olen EASist (Enterprise Estonia inglise keeles), siis arvavad ettevõtjad alati, et see on erafirma. Kuid saatkond lisab meile turvalisust ja staatust. Oleme kaalunud Jaapanis ka Shanghai mudeli kasutamist, kus saatkonna ja EASi esindajad töötavad ühes kontoris.

Millistes Aasia riikides võiks EAS veel esindatud olla? Eesti ettevõtjad küsivad ka Taiwani turu kohta, kuid seal esinduse avamist tuleks hoolega kaaluda, kuna representatiivse funktsiooni rajamine ühte riiki on väga kallis. Kuid ka minul ja EASi esindajal Shanghais oleks keeruline seda turgu katta, kuna oleme vägagi hõivatud.

 

Tasub teada

  • Jaapani turu hetkeolukord

SKP elaniku kohta 2009. a 50 132 eurot
SKP reaalkasv 2010. aastal +1,5%
inflatsioon 2010. aastal -0,8%
Tööpuudus 2010. aastal keskmiselt 5,2% (2010. aasta detsembris 4,9%)

Allikas: EAS

 

Kommentaar

  • Suhtluskultuuri mõistmine on väga oluline

Tarmo Mutso, EASi turismiarenduskeskuse direktor
Jaapani kultuuris on tähtis, et on oma inimene olemas. Kui Eesti ettevõtja läheb Jaapanisse, siis arusaamiseks, kuidas seal olla või käituda, on tegelikult äärmiselt oluline, et sul on inimene, kes seda kultuuri tunneb ja sind juhendab.
Ma toon näiteks meie enda läbirääkimised lennukompaniidega, et Eestisse liine avada. Lennukompanii juhtkonnaga kohtumisel on see protseduur, mis on heas mõttes konservatiivne ja väga traditsioone austav, hästi oluline. Kohtumistel on Kosaku Yamaguchi alati juures, kes siis näitab, et nüüd on vaikimise koht, nüüd on see paus. See paus ongi arusaamatult ja ebamugavalt pikk meie jaoks. Ning et nüüd tohime rääkida, aga mitte liiga palju, nüüd tohime selle sõnumi anda jne. Sel kohtumisel, kui mulle tundus, et me oleme piinlikult kaua aega vaikinud ja mulle jäi mulje, et teine osapool on magama jäänud, kuna tema silmad olid kinni, siis tegelikult see pidigi nii olema. Ta istuski silmad kinni ja see aeg tundus jube pikk. Aga kui sul on inimene, kes ütleb, et see on hea märk ja nüüd on juba lootust, siis võib kõike seda teha.
See on meie inimestele kindlasti väga võõras ja sellistel puhkudel on oma inimese kaasamine ülioluline, sest see on väga oluline osa Jaapani suhtluskultuurist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. December 2012, 12:27
Otsi:

Ava täpsem otsing