Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus kord sunnib ettevõtteid üleöö omakapitali tõstma
Uue aasta alguses rakendatavad raamatupidamiseeskirjade muudatused avaldavad olulist mõju paljude väikese ja keskmise suurusega äriühingute finantsaruannetele.
Seejuures vähendavad immateriaalse põhivaraga seotud uuendused juhendite jõustumisel või vahetult pärast jõustumist paljude Eesti head raamatupidamistava rakendavate äriühingute omakapitali.
Kõige suurema löögi alla sattuvad kõrge lisandväärtuse loomisele suunatud alustavad ettevõtjad tehnoloogia, farmaatsia ja muudes sarnastes innovatsioonile pühendunud sektorites, kes on senise tegevuse käigus arendusväljaminekuid kapitaliseerinud.
Uuendatud eelnõu keelab arendusväljaminekute kapitaliseerimise ning esitatud rakendusjuhiste kohaselt tuleb kapitaliseeritud arendusväljaminekud bilansist välja kanda hiljemalt 1. jaanuaril 2012. Muudetud juhendite jõustamise ajakava realistlikult hinnates on ilmne, et jõustatakse reeglid, mis nõuavad paljude ettevõtjate vara bilansilise väärtuse kohest vähendamist ilma, et ettevõtjatele antaks mõistlikus ulatuses aega juhendite muudatuste mõju analüüsimiseks ning äriseadustikust tulenevate netovara nõuete täitmist tagavate meetmete kasutuselevõtuks.
Palju pahandust. Raamatupidamisreeglistiku muutmine viib suure tõenäosusega paljude ettevõtjate tegevuse koheselt vastuollu äriseadustiku netovara nõuetega. Ning sunnib äriühingute tegevuse lõpetama või omanikke viivitamatult omakapitali lisasissemakseid tegema. See ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Plaaniga kaasneva õiguskindluse riive vajalikkust ei ole ei juhendites ega muul moel selgitatud. Puuduvad viited hüvedele või väärtustele, mida toimkond paljusid ettevõtjaid äriseadustikuga vastuollu tõugates, kaitsta üritab. Kui lisakapitali hankimine on protsess, millele kulub tavaolukorras kuid või aastaid, siis tänases võlakriisi haripunktis on see tavapärasest veelgi aeganõudvam. Selline investorite sundseisu panemine võib järsult vähendada nende vara väärtust, kui äriühingu päästmise ainsaks võimaluseks on osade või aktsiate emiteerimine uutele investoritele, kes omavad vaba raha ning olemasolevate omanike sundseisu tõttu suuremat tingimisjõudu.
Juhendite muutmine ei ole kooskõlas ettevõtjatele reklaamitava halduskoormuse vähendamise ja arvestuse lihtsustamise suunaga. Pigem viib plaan juhendite topeltmuutmiseni, millega seotud arve maandub pideva ümberõppe ja süsteemiuuenduse kulude näol ettevõtjate laual. Kui juhendeid muudetakse, tuleks kasutada üleminekusätteid, mis annavad aega uuenduste rakendamiseks.