Diktaatori surm

Kuigi esmapilgul võib näida miljoneid inimesi surnuks näljutanud mehe surm positiivse asjana, loob diktaatori surmaga tekkinud ebakindlus Korea poolsaarel tõsise ohu kogu regioonis. Eriti mures on Lõuna-Korea, kellele uudis Kimi surmast tõi kaasa aktsiaturgude ja rahvusvaluuta woni äkklanguse.

Kim suri laupäeval enda erarongis. Sellega jõudis lõpuni tema 17 aastat kestnud hirmuvalitsus. Selle aja jooksul asus riik agaralt ehitama ja moodustama tuumaarsenali ja nälga suri üle kahe miljoni inimese.

Riiklik meedia kutsus kodanikke “lojaalselt järgnema” diktaatori pojale Kim Jong-unile, kes on “revolutsiooni eesrindel”.

Uus juht on tundmatu tegija. Endine juht pani eelmisel aastal paika plaanid, millega tema kolmandast, kuid üldsusele vähetuntud pojast saab tema järglane riigi eesotsas. Ilmselt 28 või 29 aastat vana Jong-un määrati läinud aasta septembris kindraliks ja Sõjaväe Keskkomisjoni aseesimeheks, ilmudes seejärel isa kõrval avalikkuse ette iga-aastasel sõjaväeparaadil. Kuid Põhja-Korea liidritele on aega jäänud liiga väheks, et tutvustada vajalikul määral Jong-uni rahvale ja selgitada, miks just nii noor mees peaks riigi eesotsas olema. “Põhja-Korea režiimi jaoks tuli Kimi surm väga halval ajal,” kommenteeris Lõuna-Korea Dongseo Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Brian Myers Bloombergile. “Nad ei ole tegelikult piisavalt kiiresti tulevast pärijat ülistanud. Keskmine põhja-korealane ei tea jätkuvalt midagi tema eluloost ega seda, miks on just tema unikaalselt sobiv riigijuhtimise ülevõtmiseks.”

Ja kuigi Põhja-Korea võib talle kehtestatud sanktsioonide ja üleüldise mahajäämuse tõttu pea igal elualal tunduda väheolulise tegurina, on Kimi surm raputanud lõunanaabrite finantsturge ja sõna otseses mõttes läinud ühe päevaga paljudele inimestele miljoneid ja miljoneid dollareid maksma.

Investorid arvestasid ka sõjariskiga. Põhjus peitub just teadmatuses, mida uus Kim endaga kaasa võib tuua. Sisuliselt on kolm stsenaariumi: esimesel juhul suhted kahe Korea poolsaare riigi vahel muutuvad paremaks, teisel juhul jääb kõik endistviisi ning kolmandal juhul viib Põhja-Korea sisepoliitiline ebastabiilsus sõjani lõunanaabriga. Isegi kui viimane variant tundub kõige ebatõenäolisem, hindasid investorid neid võimalikke riske eile Lõuna-Korea aktsiatesse, võlakirjadesse, valuutasse jpm kohtadesse sisse. Fitch Ratingsi sõnul ei mõjuta Kimi surm iseenesest veel Lõuna-Korea krediidireitingut, kuid kui põhjas peaks olukord halvenema, siis omaks see riigi finantspositsioonile negatiivset mõju.

Dollar tõusis hinda. Lõuna-Korea aktsiaturul kukkus Kospi indeks päevaga 3,43% ning languses oli kogu Aasia regioon. Rängalt sai pihta ka won, sest investorid tahtsid rohkem varasid dollarites hoida.

Dollar tõusis järsult 1,64% woni vastu, võrdudes eile pärastlõunaks 1177 woniga. Analüütikute sõnul võib eeldada, et turud regioonis püsivad volatiilsetena mõni nädal veel.

Enamiku vaatlejate hinnangul sõjaks tõenäoliselt ei lähe, kuigi Kimi surm võib kaasa tuua suurel hulgal ebastabiilsust, juhul kui parteiladvik võimuvõitluses tülli läheb. Mitte eriti tõenäoline stsenaarium on ka Koreade ühinemine, kuid siingi ütlevad vaatlejad, et vähemalt Kimi surmaga on selle tõenäosus oluliselt suurenenud.

 

Lõuna-Korea sõjakas naaber

Sõjaväe tegevteenistuses on Põhja-Koreal kuni 1,2 mln inimest, mida on oluliselt rohkem kui lõunanaabril, kel on 680 000 inimest sõjaväes.Sisemajanduse kogu­produkt. Põhja-Korea 2009. aasta SKP suurusjärguks hinnati 40 mld dollarit, mis on vähem kui 3% Lõuna-Korea 1,375 triljonist dollarist.Kaitsekulutustele kulutab Põhja-Korea samal ajal umbes 25% SKPst. Irooniliseks teeb loo aga fakt, et selle summa ületamiseks ei pea Lõuna-Korea panustama isegi mitte 1% enda SKPst.