Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektriautod: suur plaan, vähe ostjaid
Eesti elektriautoprojektist on lõppeval aastal palju kirjutatud-räägitud, kuid ometi pole suur meediakära toonud autodele oodatud ostuhuvilisi.
Hoolimata sellest, et KredEx maksab elektriautode ostjatele masina hinnast poole kinni, on huvi sõiduriistade vastu enam kui leige – praegu soovib elektriautot osta vaid 6 eraisikut ja 11 firmat.
“Ega me oodanudki sellel aastal nendele autodele väga suurt tormijooksu,” ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler. “Inimesed ootavad, mida toob talv, et kuidas need autod talvistes oludes hakkama saavad. Usun, et kevadel hakatakse aktiivsemalt toetustaotlusi esitama – siis peaks ka autode valik laiem olema ning talvine kogemus on olemas.”
Ei saa öelda ka, et reklaami Eesti saastekvootide eest saadud Mitsubishi i-MiEVdele vähe oleks tehtud. Kokku kulub autode tutvustamisele-reklaamimisele 143 000 eurot ehk 2,2 miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi kommentaari ei olnud eile võimalik saada, küll aga teatas ministeerium pressiesindaja vahendusel, et hindab elektriautode projekti Eestile kasulikuks. “See on tulevikku suunatud, avangardne projekt. Praegu ei saa keegi faktidega kinnitada, et projekt on eksitus või viga, sellel teemal võime arutleda paari aasta pärast. Vaieldamatult on säästliku transpordi taristu loomine Eesti riigile väga oluline ning sellesse kuuluvad ka elektriautode laadimisvõimalused. Elektriautode valdkond areneb maailmas väga kiiresti. Kui Eesti on selle arengu esirinnas, toob see Eestisse tarku töökohti ning talendikaid noori,” teatas ministeerium.
Kuid kas on olemas ka plaan B juhuks, kui huvi nende autode vastu ei suurene ning nad jäävadki müügiplatsile seisma? Ministeeriumist öeldi, et on mõeldud erinevatele variantidele, kuid praegu oodatakse siiski olulist huvi tõusu autode vastu kevadel-suvel, kui saabuvad automüügi tippkuud.
Elektriautondus on alles algfaasis. “Hea projekt, kuid valel ajal tehtud,” ütles Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala elektriautode projekti kohta. “Elektriautode turul pole ju praegu mingit valikut, maailmas on paar marki, mida toodetakse, ning ülejäänud autod on kõik veel alles autonäitustel vaatamiseks.”
Ojala sõnul on ainus lootus, et laadimisvõrgu Eestisse ehitamine läheb tõrgeteta ja kiirelt ning siis hakkaks ehk ka meie teedel rohkem elektriautosid liikuma. “Kuigi jah, ega ma ei kujuta küll ette, et temaga kuskil Obinitsas sõidetaks, ta on ikka täiesti linnaauto,” sõnas Ojala. “Isegi siis, kui huvi autode vastu ei suurene, oleme saanud virtuaalse raha eest palju kallist metalli,” lisas ta.
Ojala ütles, et oma perre ostaks ta elektriauto küll, kuid nn teiseks autoks ja kindlasti mitte 36 000 ega ka mitte 18 000 euro eest.
Üle 1000 km juba sõitnud. Orava valla avahooldustöötaja on Mitsubishi elektriautoga sõitnud juba üle 1000 kilomeetri ning auto on suhteliselt tundmatule vallale toonud palju kuulsust. “Meil on siin palju ajakirjanikke käinud, ka Helsingin Sanomates peaks artikkel ilmuma,” rääkis vallavanem Ülo Plakso. Elektriauto on tema sõnul sõidus iga päev ning temaga tehakse väiksemaid otsi.
Siiski ei ole plaanis ära müüa ka Peugeot Partnerit, millega valla hooldustöötaja seni sõitis, sest kui on näiteks vaja Tartusse minna ja autoga rohkem kraami vedada, siis jääb elektriautost väheks. “Teiseks autoks on ta väga hea, tasuta saadud ja kulud on väikesed,” ütles Plakso.
Tartu linnavalitsus sai hiljuti kätte paarkümmend elektriautot, millega nüüd sotsiaaltöötajad sõidavad. “Seni käisid sotsiaaltöötajad jala,” rääkis linnavalitsuse elektriautode projekti koordineerija Jaanus Tamm. “Päeval sõidavad, ööseks panevad autod laadima,” ütles ta.
Kronoloogia
Saastekvoodi müügist laadimispunktideni
Märts 2011. Valitsus müüb Mitsubishi Corporationile Eesti kasutamata saastekvooti, mille tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu ning Eesti teedele peaks lisanduma tuhatkond uut autot. Projekti ühe osana on käivitunud ka toetusskeem elektriautode ostmiseks, kus riik katab kuni 18 000 eurot sõiduki ostuhinnast.Juuli 2011. KredEx hakkab vastu võtma taotlusi elektriautode ostu toetuseks.August 2011. KredEx kuulutab välja hanke elektriautode kiirlaadimisvõrgu ostuks. Võrk peab olema töövalmis 31. oktoobril 2012.Algab ka elektriauto ostutoetuse teavituskampaania.September 2011. ABB võidab elektriautode tavalaadimisseadmete tarnimise hanke. Seadmeid võivad kasutada vaid sotsiaaltöötajad.Ettevõte lubab, et novembriks 2011 on paigas 100 ja tuleva aasta 31. märtsiks 407 laadijat.Detsember 2011. ABB võidab ka kiirlaadimisseadmete paigaldamise hanke.