Eesti ostujõud 64% Euroopa keskmisest

Kõrvaldades riikide hinnataseme erinevuse, oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest.

Luksemburgi suur erinevus teistest liikmesriikidest on osaliselt seletatav asjaoluga, et riigis töötab palju välisriikide elanikke, kes küll panustavad Luksemburgi SKPsse, kuid keda ei loeta riigi rahvastiku hulka.

Euroopa Liidu rikkamate seas on Hollandi ja Taani kõrval vaatamata tõsisele SKP vähenemisele endiselt ka Iirimaa, kuid siiski on Iirimaa puhulaastatel 2008–2010 näha selget langustrendi.

Tõsisemad majanduslangused üleelanud riikide seas võib täheldada suurenenud mahajäämust rikkaimatest. Eesti SKP elaniku kohta moodustab 64% Euroopa Liidu keskmisest.

Majapidamiste elustandardit kirjeldava tegeliku individuaalse tarbimisnäitaja (Actual Individual Consumption — AIC) järgi on erinevused riikide vahel väiksemad. Esimesel positsioonil asuva Luksemburgi tegelik individuaalne tarbimine oli 1,5 korda suurem Euroopa Liidu keskmisest ning üle kolme korra kõrgem Bulgaaria omast.

Kriisis rohkem kannatanud riikide (Balti riigid, Iirimaa) elustandard on langenud järsemalt kui SKP elaniku kohta. Kui 2008. aastal moodustas Eesti tegelik individuaalne tarbimine 64% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2010. aastal 57%. Kõige paremini on kriisi aastatel läinud Poolal, kus on tugevalt kasvanud nii SKP elaniku kohta kui ka tegelik individuaalne tarbimine.

Hinnatase oli Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal kõrgeim Taanis, ületades liidu keskmist ligi 1,5 korda. Järgnesid Luksemburg ja Rootsi. Vaatamata Eesti tarbijahinnaindeksi kasvule on siinne hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega püsinud kriisiaastatel suhteliselt stabiilsena. Aset on leidnud isegi kerge mahajäämuse suurenemine, mille tulemusel moodustas Eesti hinnatase 2010. aastal 68% Euroopa Liidu keskmisest.

Kui euroalas võib täheldada teatud hindade konvergentsi, siis kogu Euroopa Liidus ja mujal Euroopas sellist protsessi näha ei ole. Tagasihoidliku majanduskeskkonna  tingimustes on erinevused Euroopa Liidu riikide hinnatasemete vahel aastatel 2008–2010 pigem kasvanud, s.o rikkamates riikides on hinnad tõusnud rohkem kui vaesemates.