EHITUS. Üllatusteks tuleb valmis olla

Mida arvavad aga lõppevast aastast ehitusettevõtjad ise ja milliste mõtetega suunduvad järgmisesse? Äripäev palus neil vastata neljale küsimusele.

1. Milliste märksõnadega jääb meelde 2011?

2. Millised tänavu majanduses ja ehitusturul toimunud muutused/sündmused enim rõõmustavad ja millised kurvastavad?

3. Mis on ehitusturul aasta “ämber”, mis aasta õnnestumine?

4. Millistes värvides näete aastat 2012? Milleks tuleb järgmisel aastal valmis olla?

Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees1. Varasemalt käivitunud projektide kahjumid, sisend- ja pakkumishindade tõus, hankega seotud vaidluste nihkumine pakkumisfaasist teostusfaasi, hanketulemuste prognoosimatus, hangete tellijapoolne tühistamine või ümberkorraldamine, tellijapoolne otsustamatus, riikliku tellijaga koostöö puudumine ja tellija distantseerumine probleemidest, objektidelt “minemajalutamine”, turu ebastabiilsus.2. Rõõmustab, et majandus kasvab jälle ja ehitusturg on tasapisi korrastumas: nõrgemad on välja langenud, ratsionaalsemad on püsima jäänud. Ükski ettevõtja ei suuda oma tegevusele lõputult peale maksta. Kurvastab, et riik on ettevõtjatest kaugenenud.3. Aasta “ämbriteks” olid eelnevast aastast ületulnud projektid, mille hinnatase ei kannatanud muutunud turuolukorras enam mingit kriitikat. Aasta õnnestumiseks võib lugeda keerulisel ajal ettevõtete tegevuse jätkumist – kõigi probleemide ja raskuste kiuste.4. 2012. aasta tuleb ehitusettevõtjatele mõnevõrra parem kui 2011, sest kahjumiga projektid hakkavad tasapisi valmis saama ja uute projektide hinnatase on mõistuspärasem. Majanduskasv aeglustub. Ehitusmahud kasvavad tasapisi, hüppelist kasvu oodata ei ole. Sisendhinnad kallinevad.

Tiit Roben, ASi Merko Ehitus juhatuse esimees1. Ehitusettevõtete mälestused 2011. aastast on üpris mustad. Turul toimus oodatust tunduvalt kiirem sisendhindade tõus, mille tulemusena on ehitusettevõtted käesoleval aastal objektide ehitamisele peale maksnud.2. Rõõmustab kindlasti, et ehitusturg on 2011. aastaga korrastunud, alapakkumiste hullus lõppenud, pakkumisi tehakse hinnatasemel, mis võimaldab ka tööde lõpuni tegemist.  Rõõmustab, et RKAS on CO2 hangetele hoo sisse saanud.Kurva poole pealt torkab silma, et mõni ametnik on igaks juhuks valinud mitteotsustamise tee põhimõttel, et kui ei tee, ei juhtu ka midagi. Avalikkusel võiks olla rohkem huvi teada saada, kui palju selline otsustamise vältimine riigile lõpuks kahju toob. 3. Usun, et paremaid ja halvemaid päevi on olnud kõikidel ehitusettevõtetel, ämbrite kolinat on olnud nii koolimajade kui ka muuseumide töömaalt kuulda. Kindlasti ei lähe plusspoolele ERMi hanke ebaõnnestumine ja selle põhjuseks ehitajate kollektiivse ahnuse toomine.4. Valmis tuleb olla sisuliselt kõigeks, sest sisendhinnad võivad liikuda nii üles kui ka alla. Arvan, et 2012. aastal võidab see, kes suudab kiiresti reageerida turu trendidele. Oht on, et  CO2 hangete üheaegne tegemine võib hetkeliselt mõne tööliigi hinnad üles visata.

Toomas Aak, NCC Ehitus ASi juhatuse esimees1. Ehitussektoris on tunda aktiivsuse kasvu, kuid esialgu väljendub see vaid suurenenud hinnapäringute mahus. Ehitushinnad kaugenevad kinnisvarahindadest järjest enam. Üleüldine ebamäärasus maailmas teeb ka ehitajaid ärevaks. 2.  Majanduses on rõõmustav Eesti väga hea taastumine, mille väljendajaks on Euroopa Liidu parim SKP kasv. Kurvastab ELi rahandussüsteemi põdurus, mis kindlasti pidurdab edasist arengut. Ehitusturul rõõmustab see, et jälle tehakse plaane, kuid kurvastab see, et ehitushindade tõusu tõttu on mitmed suured objektid jäänud alustamata. 3. Jätkuvalt on suurimad segadused riigihangetel. Aasta õnnestumiseks võib pidada vast seda, et Äripäeva konverentsil Ehitusettevõtete Äriplaan 2012 mainis suurim riigi tellimuste läbiviija, Riigi Kinnisvara AS esimest korda võimalusest hakata kapitulatsioonilepingute asemel tasakaalustatud lepingutingimusi (ETÜ) kasutama. 4. Järgmisel aastal tuleb kõigeks valmis olla, kuid kõige tõenäolisem on see, et järgmine aasta on tänavuse aasta nägu ja tegu.

Vaido Leosk, ASi E-Betoonelement juhataja1. Eesti majanduses toimus tormiline areng. Nii ka meie raudbetoonelemente tootvas sektoris. Aasta algus oli veel vaikne, kuid suve hakul hakkasid ekspordi mahud põhiliselt Soome turule kasvama. Kasvu toetas ka toibuv Eesti ehitusturg. Kokkuvõttes võib öelda, et 2011. aasta oli betoonelemente tootvale sektorile esimene toibu-misaasta pärast kolmeaastast vindumist.2. Rõõmustab tööpuuduse kiire vähenemine. Kõrge tööhõive tähendab ka rohkem tasakaalu ühiskonnas. Kurvastab välismaale lahkujate suur hulk. See mõjub negatiivselt Eesti rahvaarvule, sest mitte kõik ei tule tagasi. Pikemas perspektiivis on rahvaarvu kahanemine üks Eesti suuremaid probleeme, tööjõu lahkumisest on mõjutatud ka ehitussektor, kus oskajaid ehitusmehi napib.3. Vaatan ehitusturu tulemust pigem selle järgi, missugused ehitised valmisid ja tõstaks esile hoopis õnnestumised. Näiteks Helme tänava kortermajad.4. 2012. aasta on maailma majanduses endiselt udune. Aga kui turul valitseb ebakindel olek, siis suured investeeringud lükkuvad edasi.Aasta esimesel poolel on alustatavaid ehitusprojekte tavapärasest vähem. Samuti muutub keerulisemaks eksport, seda nii kõrgemate maksude kui ka muude kasvanud kuluartiklite tõttu. Ehituse mahud ei pruugi kasvada.

Heino Harak, ASi KH Energia-Konsult peadirektor1. Kaugemas perspektiivis ei jää see aasta millegi erilisega meelde, lähivaates aga tööde ja tegemiste mõningase elavnemisega. Suuremate kordaminekute hulka liigitaks Vabadussõja võidusamba valgustuspaigaldise uuendamise ning kliimasüsteemi rajamise.2. Ehkki ehitusturgu iseloomustavad suhteliselt suur vaikus, vaidlused ja kaebamised maanteedehangetel, on positiivne, et tööd kulgevad Maardu-Loo lõigul, Pärnu linna ümbersõidul, Tallinnas ehitatakse Tartu maantee viadukti.Kurvastab, et meie seadusandlus ja eriti selle rakendus ehitushangetel on ajast maha jäänud. Sellest tulenevalt langeb ehitiste kvaliteet ning ega siis tagajärjed ka tulemata jää.Komplitseeritud  suurt ehitist ei saa aga rajada olukorras, kus tellija annab rahakoti ühe tegija, peatöövõtja kätte3.  Aasta “ämbriks” on Eesti Rahvamuuseumi eurorahade ilmajäämine, selle ehitushanke tühistamine. Olen jätkuvalt arvamusel, et euroraha saamise võimalust ei tohiks käest lasta – tuleks olla paindlik ja ehitada muuseum sinna, kuhu euroraha on võimalik saada.

Jaano Vink, Nordecon  ASi juhatuse esimees1. Segaste emotsioonide aasta, majandusruum on andnud nii positiivseid kui ka negatiivseid signaale, helgemad toonid on kiiresti vahetunud mustemate vastu ja jälle vastupidi.2. Enim rõõmustab see, et vaatamata kõigele on korrastumine ehitusturul jätkunud ja tasapisi ollakse liikumas paranemise poole. Kahjuks on protsess ikka vaevaline ja lööke võib saada ka mujal maailmas toimuvalt.3. Õnnestumiseks pean Koidula piiripunkti tähtaegset valmimist. See projekt andis kriisi ajal tööd ja leiba väga paljudele ehitusala inimestele. “Ämbreid” on ehitajatel palju ning eks igaüks teab enda omi kõige paremini.4. Kardan, et ka järgmine aasta kipub tulema värvikas, kus heledamad ja tumedamad toonid võivad vahelduda kuudega. Ehk siis tuleks valmis olla erinevateks üllatusteks.

Andres Aavik, Skanska EMV ASi juhatuse esimees1. Sisendite hinnatõus, oskustööjõu vähesus, elamuehituse taassünd ja seiskumine, CO2 projektide käivitumine.2. Kurvastab ELi laenkukriisi külmutav mõju meie niigi tundlikule elamuehitusturule. Ka kurvastab, et turusolkijad saavad segamatult ehitusturul tegutsemist jätkata. Rõõmustab, et riik kui suurim tellija on hakanud rohkem tähelepanu pöörama hangete paremale ettevalmistamisele.  3. “Ämber”: ERMi esimese hanke ettemääratud läbikukkumine tingituna liigmadala hinnapiiri seadmisest. Õnnestumine: ÜFi rahastamisega projektide stabiilne jätkumine, CO2 projektide käivitumine4. Tumedates toonides, peatöövõtjate likviidsuspuhvrid on kadunud. Lepingutingimused on töövõtjate jaoks raskemad kui kunagi varem, mis on ka üks hinnatõusu põhjustest. Kui riik ehk suurim tellija mõningaid põhimõtteid ei muuda, on oodata järgmist ehitusfirmade pankrottide lainet. See aga muudab päeva lõpuks allesjäänute taeva heledamaks. Seega, pole halba ilma heata.

Kaido Fridolin, ASi Oma Ehitaja juhatuse esimees1. Ehitussektoris endiselt raske aasta. Ehituse hüppeline sisendhindade  tõus, kvalifitseeritud tööjõu vähesus seoses tööjõu vooluga Soome, endiselt pingeline konkurents peatöövõtu turul.2. Rõõmustavat on vähe, praktiliselt polegi. Rõõmu pakub see, et vaatamata keerulisele ehitusturu olukorrale on Oma Ehitaja suutnud oma lepingulised kohustused partnerite ees korrektselt täita.Kurvastab üldine ehitusturu madalseis ja ka hankijate (üksikute eranditega) käitumine riigihangete korraldamisel, mis ei toeta ehitusturu elavnemist.3. Globaalselt ehitusturgu mõjutav aasta “ämber” on tõenäoliselt otsus realiseerida CO2 vahendid sadade väikeste projektide kaupa. Aasta õnnestumine: vaatamata viimaste aastate ehitusturu keerulisele olukorrale ehitustegevus Eestis jätkub ja on ka neid ettevõtteid, kes selles valdkonnas edasi tegutseda tahavad ning jõuavad.4. Värvid on loodetavasti jätkuvalt sinine, must ja valge. Kuid tervikuna tuleb aasta 2012 ehitajatele endiselt raske ja keeruline. Majanduse ja turu arengud on Euroopa uudiste valguses ettearvamatud. Konkurents on endiselt tihe.

Jaano Vink, Nordecon  ASi juhatuse esimees1. Segaste emotsioonide aasta, majandusruum on andnud nii positiivseid kui ka negatiivseid signaale, helgemad toonid on kiiresti vahetunud mustemate vastu ja jälle vastupidi.2. Enim rõõmustab see, et vaatamata kõigele on korrastumine ehitusturul jätkunud ja tasapisi ollakse liikumas paranemise poole. Kahjuks on protsess ikka vaevaline ja lööke võib saada ka mujal maailmas toimuvalt.3. Õnnestumiseks pean Koidula piiripunkti tähtaegset valmimist. See projekt andis kriisi ajal tööd ja leiba väga paljudele ehitusala inimestele. “Ämbreid” on ehitajatel palju ning eks igaüks teab enda omi kõige paremini.4. Kardan, et ka järgmine aasta kipub tulema värvikas, kus heledamad ja tumedamad toonid võivad vahelduda kuudega. Ehk siis tuleks valmis olla erinevateks üllatusteks.

Andres Aavik, Skanska EMV ASi juhatuse esimees1. Sisendite hinnatõus, oskustööjõu vähesus, elamuehituse taassünd ja seiskumine, CO2 projektide käivitumine.2. Kurvastab ELi laenkukriisi külmutav mõju meie niigi tundlikule elamuehitusturule. Ka kurvastab, et turusolkijad saavad segamatult ehitusturul tegutsemist jätkata. Rõõmustab, et riik kui suurim tellija on hakanud rohkem tähelepanu pöörama hangete paremale ettevalmistamisele.  3. “Ämber”: ERMi esimese hanke ettemääratud läbikukkumine tingituna liigmadala hinnapiiri seadmisest. Õnnestumine: ÜFi rahastamisega projektide stabiilne jätkumine, CO2 projektide käivitumine4. Tumedates toonides, peatöövõtjate likviidsuspuhvrid on kadunud. Lepingutingimused on töövõtjate jaoks raskemad kui kunagi varem, mis on ka üks hinnatõusu põhjustest. Kui riik ehk suurim tellija mõningaid põhimõtteid ei muuda, on oodata järgmist ehitusfirmade pankrottide lainet. See aga muudab päeva lõpuks allesjäänute taeva heledamaks. Seega, pole halba ilma heata.

Tõnu Kull, ASi Maru Ehitus juhatuse esimees1.  2011 jääb meelde kui töökas ja kiirete muutuste aeg. Aasta alguses tärkama hakanud optimism sumbus aasta arenedes sisendhindade tõusu ja üleeuroopalisse ebakindlusesse.Maru Ehituse jaoks oli see kiire kasvu ja huvitavate, kuid samas raskete projektide aasta.2. Rõõmustab see, et Eesti majandus tervikuna liigub õigel kursil. Kurvastab see, et suur osa  Euroopast veel ei liigu. See mõjutab paratamatult ehitusturgu nüüd ja tulevikus. Aga pakub ka võimalusi.3. Ise me väga suuri “ämbreid”  ei kolistanud. Olime oma tegemistega niipalju hõivatud, et ka teiste “ämbreid” ei jõudnud märgata. Ilmselt olid need kõigil, eelkõige kiire hinnatõus ja vale hinnaga sõlmitud lepingute täitmine.Õnnestumine on see, et enamus ehitusfirmasid on suutnud ellu jääda ja töötajaid hoida.4. Näen aastat 2012 Eestimaa augustilõpu taeva värvides. On süngeid pilvi ja kõva tuult, aga vahetevahel võib ootamatult soe päike välja tulla. Tuleb kõigeks valmis olla ja kiiresti reageerida.