Tarmo Mutso: hoiame kulusid kokku

Pressihommikul hotellis Kolm Õde istuvad ühise laua taha Läti turismiarendusagentuuri direktor Armandas Slokenbergs, Leedu riikliku turismiameti direktor Raimonda Balniene ja EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Viimane neist avab ka pressikonverentsi ja märgib:" Meil on olnud kümme kohtumist ja täna on nagu juubelikohtumine. Rääkisime üle tegevuskava aastaks 2012, kuid paime paika põhimõtted kuni aastani 2012."

Leedu turismiameti juhi Raimonda Balniene sõnul tuli neil 2010. aastal turiste sisse 1,5 miljonit, mis teeb kasvuks 9%, ja siseturism oli 2,45 miljonit (+0,9%)," . Läti esindaja Armandas Slokenbergsi sõnul kasvas neil selle aasta esimeses pooles välisturistide arv 31% ja positiivne trend peaks jätkuma.

Kaks suuremat võitu võib välja tuua – parem nähtavus ja kulude kokkuhoid. Baltikumi järgi on praegu juba nõudlus ka Euroopa sees ja pole mõistlik minna sinna turule konkureerima, vaid kokku leppida seda, mida me tahame ühiselt öelda. Ja kui me teeme seda ühiselt kulusid kattes, siis me saame selle palju odavamalt tehtud.

See ei tähenda seda, et me ei jää tutvustama Eestit üksi. Koos töötame me vaid teatud sihtrühmade jaoks. Kui me räägime näiteks Saksamaa turust, siis Saksamaa turist vanuses 55+ on see, kes reisib mööda Baltikumi, soovides näha just kolme riiki.

Noortele me pakume Eestit jällegi üksinda, sest nende huvi selle vastu on väiksem. Igas riigis on erinevad sihtrühmad ja erinev lähenemine. Ja kui me tahame saada Baltikumi karavani-kaarti, siis ei ole võimalik selle sisu üksinda teha, sest me ei tea, mis on parim pakkumine Läti ja Leedu poolt.

Me lepime kokku sisu ja kulude katmise, et toota see neile ühiselt.

See on Saksamaa poole pealt jah. Baltikumi vastu on huvi olnud ka Prantsusmaalt ja Hispaaniast, küll väiksem, aga siiski. Ning ka kaugematelt turgudelt, kes vaid Eesti pärast siia kanti ei tule.

Me tegutseme üksteist toetades ka Jaapanis, Hiinas ja USAs.

See on 2/3 kuna me kolme peale jagame. Kuid need summad on iga üksiku tegevuse juures eraldi. Praegu näiteks räägime Saksamaale esindusteenuse sisseostmist, kes tutvustaks professionaalidele Balti brändi, siis iga osapoole osa selles on 75 000 eurot. Kokkuliidetuna peaks seda muidu tegema üksipäini.

See oli meil päevakorras ja tekitas kõige rohkem ka elevust. Kuid me leppisime kokku, et me räägime Baltikumi brändist sõnumis – tulge Baltikumi. Ja me leppisime kokku, et ükskõik kes meist kolmest käib kuskil kaugemal, siis tal on kaasas kolme Balti riigi ühisesitlus, mille me välja töötame. Kuid visuaalne kontseptsioon ei saa olema selline, et oleks ühine Baltikumi bränd. Täna me pole selleks valmis.

Pigem täna veel segadust tekitav. Kõigil kolmel riigil on oma brand välja töötanud ja meil on põhjust seda kasutada ja need ka ühte esitlusse kokku panna.

Ei ole liiga suur probleem, sest meil on olnud palju ühisprojekte, kus meie toetajaks ja partneriks on olnd ka airBaltic. Nendes projektides on nad alati väga korrektselt kaasa mänginud.

Tõepoolest. Ja tegelikult on siiras huvi ju see, et Lätil ja Leedul läheks hästi, et turul oleks tooteid, kes ei tekitaks halba kuvandit või halba mainet. Sest automaatselt laieneb see paljudes kohtades ju kogu Baltikumi peale. Ja airBaltic, nagu nimigi juba ütleb, kui toimub sellega segadusi, ja hullem, veel sigadusi, siis pole haavatud vaid Läti maine, vaid tegelikult ka teised. Siin pole põhjust kahjurõõmu tunda. Loodame, et airBalticu tulevik kujuneb selgeks ja heaks.