Üllatus Hispaaniast ja soodusraha EKP-lt

Hispaania emiteeris planeeritud 4,5 miljardi euro asemel 5,64 miljardi euro eest valitsuse võlakirju. Üllatus seisnes paberite tootluses. Eile sai Hispaania raha, makstes kolmekuulistele võlakirjadele aasta baasil kõigest 1,735 protsenti tootlust. 22. novembril maksis valitsus sama pikkade paberite eest 5,11 protsenti.

Kuuekuulise võlakirja tootlus kukkus oksjonil novembri 5,227 protsendilt 2,435 protsendile. Selline drastiline tootluse allatulek tekitab õigustatud küsimuse – mis on muutunud?

Vastus võib olla tänases Euroopa Keskpanga laenuoksjonis, kus nõuetele vastavate tagatiste (võlakirjad) olemasolul on sisuliselt võimik lõpmatus mahus kolme aasta pikkust repolaenu saada. Kahjuks kehtib see kingitus vaid euroala pankadele.

Pankade tavapärane ärimudel eeldab lühiajalise rahaga pikajaliste varade ostmist. Nüüd paistab, et võib toimuda ka vastupidine. Võtad aga keskpangast madala intressiga pikaajalist laenu ja ostad selle eest mitu korda kõrgema tootlusega lühemaajalisi valitsuste võlakirju. Võimalik, et eile ostetud võlakirjad lähevad kohe tagatisena käiku Euroopa Keskpangast laenuraha hankimisel. Võtad EKPst ühe protsendiga laenu ja ostad selle eest kuni viis protsenti tootvaid PIIGS valitsuse võlakirju (kõik tootlused on toodud aasta baasil). Nagu vana nalja lainel jätkates, siis sellest neljast protsendist eladki.

Arvatakse, et Euroopa Keskpangast võidakse täna 100–550 miljardit eurot kolmeaastast laenu võtta.

Huvitav, kas pangad kasutavad seda laenu oma bilansside refinantseerimiseks või jõuab sealt sõbraintressiga raha edasi riskifondidele ja ka privaatpanganduse kundedele? Mõni investeerimistark on juba selle operatsiooni ristinud järjekordseks rahatrükiks, kus Euroopa Keskpanga töö teevad ära kommertspangad, kellel on enam kui küllalt initsiatiivi, et finantseerida valitsusi. Kahju, et kõik ei saa jõulukingitust.