Alltööd asendagu kaastöö

22. detsember 2011, 00:00

Millised tänavu majanduses ja ehitusturul toimunud muutused/sündmused enim rõõmustavad ja millised kurvastavad?

Meie seadusandlus ja eriti selle rakendus ehitushangetel on ajast maha jäänud. Sellest tulenevalt langeb ehituse kvaliteet ning ega siis tagajärjed ka tulemata jää. Mõningatel juhtudel on seda ka juba näha-kuulda olnud, kuid enamus “vilju küpsevad” hiljem, hoone või rajatise kasutamisel.

Millest jutt? Riigihanke korraldaja peab hanget sisuliselt valdama, paljudel juhtudel ta seda ei tee. Ja kui ta seda ei suuda, siis lihtsaim on korraldada hange, mille ainus kriteerium on madalaim hind. Valitakse odavaim ettevõtja, kes kõik korraldab. Niimoodi võidi hanget korraldada aastakümneid tagasi, kus ehitaja pani hoone püsti, tellis elektriku, kes pani paika kaks lampi ja pistikupesa ning torumees vee- ja kanalisatsioonitoru.
Aga tol ajal moodustasid elektri-, kanalisatsiooni-, vee- ja muud. eriosade tööd vaid mõne protsendi ehitise maksumusest. Tänapäeval ületab eritööde maht tihtipeale mitmekordselt “karbi” mahu, sest kaasaegsed hooned on oma tehnosüsteemidega muutunud suhteliselt keerulisteks.
Komplitseeritud  suurt ehitist ei saa aga rajada olukorras, kus tellija annab rahakoti ühe tegija, nn peatöövõtja kätte (aga Eestis reeglina nii tehaksegi) ning rahakoti omajal on siis õigus ise otsustada, kellele alltöövõtjatest ning kui palju eraldada (mis reeglina on tunduvalt vähem, kui ta tellijalt selleks tööks ise küsis ja saab).
Loogiline tulem on ju peatöövõtja soov alltöövõtjate arvel kokku hoida ja alltöövõtjailt kõik välja pigistada, ka oma valearvestused nende arvele kanda. Kuid kuhu see viib, on ilmekalt näha Äripäeva lisas toodud Eesti 2010 aasta 120 edukama ehitusettevõtte TOPist: ainult kolm elektrifirmat on kasumis, need, kes on suures osas spetsialiseerunud elektriliinide ja välisvõrkude ehitamisele, kus reeglina puudub sõltuvus peatöövõtjast. Ülejäänud elektrifirmad lõpetasid aasta kahjumis.
Kui nii jätkub, siis niisugused ehitusvaldkonnad, nagu elektritööd, automaatika, küte jne degradeeruvad ja surevad välja. Samas nõudlus nende tööde järele ju kasvab!

Riigihangete seadus ja selle rakenduspraktika vajab lähiajal kiiremas korras muutmist. Ehitusraha peab jaotuma nagu see projektikohaselt on ette nähtud. Ehitusel peab olema juhtiv töövõtt, kuid ülejäänud tööd tuleb teha mitte alltöövõtu, vaid kaastöövõtu korras, kus igaühel on oma rahakott, sellest tulenevad kohustused ja vastutus.
Näiteks meie firmal on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoone elektripaigaldise eest tänase päevani peatöövõtjalt saamata ligi 900 000 krooni (ligi 57,5 tuhat eurot – toim). Aga suuremas või väiksemas mahus jäi rahata enam kui 20 väiksemat firmat, kes olid seotud õppehoone eriosade tegemisega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. December 2012, 13:56
Otsi:

Ava täpsem otsing