Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Professor Jüri Saar: poliitnõuniku põhiväärtus on ustavus
Poliitnõunikud on parteijüngrid, kelle põhiline väärtus ongi ustavus ja millegi muu lisamisega läheb raskeks, kommenteeris Tartu Ülikooli professor Jüri Saar Äripäeva eilset kaanelugu poliitnõunikest, kes põrusid tulemusvestlusel.
Saare arvates tekivad nõunike oskustesse paratamatult puudujäägid, sest juba noorest peast pühendutakse parteitööle ja seega pole aega enda harimisega tegeleda. “Ootan hirmuga, mis saab, kui sellised inimesed otsustajate hulka jõuavad,” ütles Saar.
Eile Äripäevas ilmunud loos “Poliitnõunikud kaotavad oma tööst rääkides jututuju” ei osanud enamik mullu nõunikuametisse asunud
IRLi liikmeid, kellega Äripäev tegi tulemusvestluse, välja tuua oma töövõite ja -ülesandeid ega parimaid nõuandeid. Ka selgus, et mõnel poliitnõunikul puudub ametijuhendis ette nähtud haridus ja töökogemus riigiasutuse hallatavas valdkonnas.
Haridust ja kogemust napib. Poliitilised nõunikud peavad olema spetsialistid ja suutma selgitada oma tööülesandeid, ütles endine kaitseväe juhataja nõunik ja praegune riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Andres Anvelt. “Kui tal seda (haridust-kogemust – toim) pole ja ta ei oska selgitada isegi seda, mida ta seal ministeeriumis teeb ja mis valdkonnas ta nõu annab, siis tekib küll küsimus, kas ta pole mitte rohkem päkapiku rolli täitmas seal,” märkis Anvelt nõunike kohta.
Anvelt ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikud võiksid olla hea ettevõtluskogemusega, teada konkreetseid valdkondi, sobiks isegi haldusjuhtimine.
“Kui inimene võetakse tööle ametijuhendile tuginedes ja tal pole neid oskusi, siis selline käitumine pole kohane,” märkis ka endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Joonalauaga raske mõõta. Küll aga olid Anvelt ja Tamkivi ühel meelel, et poliitnõuniku töötulemusi ongi väga keeruline joonlauaga mõõta. “Seda soovi on keerukas rahuldada, sest kui nad on ministri nõunikud ja järgivad erakonna liini, siis tõenäoliselt hindab neid minister, ja erakonnasiseselt,” sõnas Tamkivi.
“Tulemuskontroll peaks tulenema tema juhi sõnadest. Nõuniku tööd ei saa hinnata nagu tehasetöölise tööd. Minister hindab seda, kas see nõu oli adekvaatne, kas ta sai seda nõu kasutada, kuidas ta selle inimese potentsiaali ära kasutas. Fakt on see, et ta peab olema spetsialist ja ta peab reaalselt suutma aidata,” sõnas Anvelt.
“Nendel inimestel (poliitnõunikel – toim) on suhteliselt palju koormust ja vastutusrikkaid ülesandeid. Pidada seal inimesi, kes oma tööd hästi ei tee – see ei õnnestu kuidagi. Need inimesed on ikka rakendatud,” nentis Tamkivi.
Küll aga märkis Anvelt, et IRLile omast valimiseelset parteilaste riigitööle suunamist võib käsitleda korruptsioonina. “Kui tehakse avalike vahenditega erakonna huvides mingisuguseid käike, siis saab need korruptsiooni valdkonda panna. Sest täidetud on põhiprintsiip, et avalikke vahendeid on kasutud erahuvides,” ütles Anvelt. “Selline asi hakkab ikka vastu küll,” lisas ta.
Kommentaar
Poliitiline kultuur on selline
Jüri Saar, Tartu Ülikooli professorSee, et sellistele riigieelarvelistele kohtadele püütakse poliitjüngreid panna – selline see elu on praegu. Laiemas mastaabis on üldse küsimus, kas Eesti-sugune väike ühiskond üldse vajabki elukutselisi poliitikuid või on see liigne luksus. Kui inimene läheb poliitikasse, oleks hea, kui ta oleks mingis valdkonnas näidanud enda kompetentsust ja läbilöögivõimet.Mis vormis kutsevestlus tehti, on omaette küsimus. Asi on põhimõttes. Mis kompetentsus saab olla inimesel, kellel on kõrgkool alles pooleli?Terve poliitiline kultuur on sinnapoole kaldu, et parteijüngreid pannakse mõjukatele kohtadele. Ma ei arva, et IRL teistsugune on. Kõik suured parteid, millel on olnud võimalik seda teha, on seda alati teinud. See ongi meie poliitiline kultuur.