Pankurite ja dirigent Eri Klasi hea tegu

25. detsember 2011, 10:00
Rain Lõhmus
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20111225/NEWS/312259995/AR/0/AR-312259995.jpg

Mis ühendab pankureid Rain Lõhmust, Hannes Tamjärve ja Olari Taali, eurovolinik Siim Kallast ja endist Maapanga juhti Malle Eenmaad?

Nad kuuluvad dirigent Eri Klasi juhitava Eesti Rahvuskultuuri Fondi investeerimisklubisse ja neil oli oluline roll fondi algusaastate rahaasjade korraldamisel. Fondi hallata on praeguseks 3,4 miljoni eurone investeerimisportfell, millele pandi alus 20 aastat tagasi just investeerimisklubi nõuannete abil. Fondi aastane puhastootlus on viimase 11 tegevusaasta jooksul kõikunud 2,4 ja 13,7 protsendi vahel, aasta kokkuvõttes pole miinusesse kunagi langetud. Fondi investeeringute tulust sõltub olulisel määral toetuste väljamaksmine. Igal allfondil on kohustus hoida kindlat põhikapitali ja väljamakseid tehakse suuresti just selle vara investeeringute tulust.

Paljudele võib meenuda, et mõni aasta pärast investeerimisklubi kokkutulemist sattusid mitmed klubi liikmed erinevatesse skandaalidesse, näiteks Malle Eenmaa on Maapanga hävimise tõttu vangis olnud, Kallas ei saa üle ega ümber 10 miljoni dollari kadumise afäärist ega Olari Taal Daiwa skandaalist. Klas aga tundis kõiki klubilisi isiklikult ega kaotanud nende vastu usaldust. “Nad kõik on puhastustulest läbi käinud ja meie asjad on kogu aeg korras olnud,” ütleb ta.

Suhtlus toimib praeguseni

Investeerimisklubi käis koos fondi algusaastatel, kuid suhtlus fondi ja klubiliikmete vahel toimib tänini. “Sidet hoiame kõigiga, saadame neile siiani nõukogu koosolekute materjale ja majandusaasta tulemusi,” räägib fondi juhatuse liige Toivo Toomemets. Aeg, mil kõik investeerimisklubi liikmed koos istusid, jääb siiski 1997. aastasse, meenutab ta. Praegu käiakse koosolekutel vastavalt võimalusele, aktiivsemad on klubi naisliikmed Anu Müürsepp ja Malle Eenmaa.

Klubi liige ja omanimelise allfondi omanik, pankur Rain Lõhmus ütleb, et välismaal elades on ta pidanud mitmetest ettevõtmistest kaugemale jääma, kuid rahvuskultuuri fondis olevat omanimelist allfondi kavatseb ta suurendada ja ka rahapaigutused uuesti üle vaadata.

Nimelt on Lõhmus enda mitme aasta eest tehtud poole miljoni kroonise annetuse haldamise oma kätte võtnud. “Mulle need inimesed seal sümpatiseerivad, ma arvan, et nad kasutavad fondi vahendeid väga otstarbekalt ja eesmärgipäraselt, mitte ei käi näiteks ise kuskil konverentsidel seda raha kulutamas,” põhjendab Lõhmus, miks tema rahvuskultuuri toetada otsustas.

Swedile eelistati Dansket

Fondi ülejäänud vara on praegu Danske Capitali hallata, varasem varahaldur Swedbank vahetati välja 2008. aasta lõpus, kuna fondi finants- ja tegevjuht polnud rahul panga reageeringuga majandusolukorra halvenemisele. “Nad ei reageerinud piisavalt ruttu turgude kukkumisele ega isegi meie korduvatele küsimustele, mis toimub ja kas midagi peaks portfelliga ette võtma,” selgitab fondi finantsjuht Linda Piik põhjusi, miks Swedbanki teenusest loobuti.

Selleks, et oleks vara, mida investeerida, vajab fond annetusi. Nimelisi fonde, mille minimaalne põhikapital peab olema 10 000 eurot (Eesti krooni ajal oli piiriks 100 000 krooni), omab mitu Eesti ärimeest. Näiteks oli Alexander Kofkin esimene eraisik, kes asutas omanimelise allfondi. Omanimeline fond on ka juba mainitud Lõhmusel, samuti Kristi ja Siim Kallasel. Terve hulk on ka ettevõtete loodud nimelisi fonde, näiteks esimesena asutatud Tallinna Sadama fond, Eestis tegutseva nelja suurema kommertspanga fondid, Norma, Viru Hotelli ja Eesti Telekomi fondid, samuti Soome ettevõtete Finnairi ja Nokia fondid.

Ettevõtjad on fondile annetusi teinud ka omanimelise allfondi puudumisel, näiteks Peep Aaviksoo, Jüri Käo, Peeter Rebane, Jaanus Otsa, Olaf Herman ja Enn Kunila, samuti tippjuhid nagu Erkki Raasuke ja Olle Horm. Need on vaid üksikud näited viimaste aastate annetajatest.

Suurim heategu – hakka ausaks

“Eesti ettevõtjad peaks kõigepealt hakkama makse maksma. Eestis on suhteliselt palju rikkaid inimesi, kes ostavad endale maju, paate ja muid asju firma arvele,” vastab rahvuskultuuri fondi investeerimisklubi liige ja toetaja Olari Taal küsimusele, kas Eesti ettevõtjad peaksid toetama rohkem kultuuri või muud heategevust.

Advokaat Jüri Raidla sõnul peaks ettevõtjaskond tervikuna Eesti rahvuskultuuri kindlasti toetama ainuüksi tänu ja lugupidamise väljendamiseks ühiskonna suhtes, kes on kaasa aidanud ettevõtjaskonna edule Eestis. Raidla eestvedamisel loodi 2007. aastal õigusharidust toetav allfond Raidla & Partnerid, mille asutamisel annetas terve hulk prominente raha tänu sellele, et Raidla kirjutas oma 50. sünnipäeva tähistamise kutsele, et isiklike kingituste asemel võiksid külalised teha annetuse tema initsiatiivil asutatud fondile. “Viiekümneseks saades tunnetasin üha selgemalt, et ühiskond ja kujunenud olud olid mulle andnud võimaluse edukaks erialategevuseks ja karjääriks. Koos sellise tunnetusega süveneb inimeses ka soov heategevuseks,” nendib Raidla. Ta lisab, et usub siiralt, et nii tema kui ka tema toonased külalised said ühendatud kinkimisest ja annetamisest topeltrõõmu.

Fondi juhatuse liige Toomemets nendib, et murranguks võib pidada aastat 2000, mil annetustele kehtestati tulumaksutagastus. Aastate jooksul on toimunud ka rahva mõtteviisis muutus ja nii paistab fondi tulevik helge.

3,9 miljoni euro eest on Eesti Rahvuskultuuri Fondist tehtud stipendiumide väljamakseid praeguseks, mil jookseb fondi 21. tegevusaasta. Fondi juurde on loodud 172 allfondi. Fondi põhikapital ulatub 5,2 miljoni euroni ja annetusi on saadud 4,2 miljoni euro eest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. February 2016, 10:04
Otsi:

Ava täpsem otsing