Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Selgust ei tulnud

Sirje Rank 30. detsember 2011, 12:22

2011 ei toonud euroala võlakriisile lahendust. Aasta lõpus on kõigi euroala riikide reitingud ohus ning võimalikud kriisi lahendused alles poolikud.

Algselt pelgalt euroala perifeeria probleemiks arvatud kriisist on saanud süsteemne kriis, mis ei ohusta üksi eurot ja Euroopat, vaid on IMFi ja OECD hinnangul algaval aastal suurim oht kogu maailma majandusele.

Kriis on üle kasvanud poliitiliseks, kukutades valitsusi Iirimaast Hispaaniani ning tuues Kreekas ja Itaalias valitud poliitikute asemel võimule tehnokraatide valitsuse. Poliitilised pinged käärivad ka liidus liikmesriikide vahel. Ühisosa otsivate institutsioonide asemel on kriisis ohjad enda kätte haaranud euroala suuremad ja jõukamad riigid, eelkõige Saksamaa-Prantsusmaa tandem. Teistel pole palju muud valikut kui kõrvalt vaadata ja kaasa minna – see tekitab tuska ja pingeid. Samuti kõhklusi ja hirme eurost väljas riikides, mis kardavad otsustest liiga kaugele jääda. Briti veto ELi aluslepingute muutusele vallandab laviini vastastikuseid teravusi.

Kärpimisel omad ohud

Majandusekspertidele teeb enim muret väga suur rõhuasetus kärpekuurile, mis on Saksamaa põhiline nõudmine. Kui kõik euroala riigid korraga kulusid lõikavad, jääb kasv kiduma ja tekib deflatsiooni oht. See tekitab sotsiaalseid pingeid, luues hea pinnase populismile ja euroskepsisele. Riikidel aga on kasvu puududes veelgi raskem oma  võlgadega toime tulla. Nii mõnigi vaatleja soovitab Saksamaal hüperinflatsiooni kõrval meenutada ja mäletada ka toonase range kärpekuuri tagajärgi. Samuti USA Marshalli plaani positiivset mõju.

Saksamaa valitsus on kurdiks jäänud ka argumentidele, mida esindab näiteks ajalehe Financial Times kolumnist Martin Wolf, et euroala probleemid on eelkõige riikide konkurentsivõime ja maksebilansi probleemid, mida pelgalt karmima distsipliiniga ei arsti. Küll aga mõistis Saksamaa selle aasta lõpuks, et euroala kreeditoride vastutama panek, mille eest Euroopa Keskpank väga ägedalt hoiatas, oli viga. Sellega lõi investorite usaldus kõikuma kõigi euroala nõrgemate riikide võlakirjade vastu ja vallandas massilise müügi. Löögi alla sattusid ka Euroopa pangad, mille bilansis on suurtes kogustes valitsuste võlakirju. Detsembri tippkohtumisel loobuti erasektori kaasamise kavast – lubati, et Kreeka jääb erandiks.

Pidustuste asemel kriisikogunemised

Uue aasta esimesel päeval  saab eurol sularahana käibeletulekust kümme aastat. Erilisi pidustusi sel puhul ei plaanita. Jaanuari lõpul terendab aga juba aasta esimene tippkohtumine, mis jätkab pikka tippkohtumiste jada kriisile lahenduse leidmiseks. Üle kümne aasta kuhjunud probleemidele ei ole kiiret lahendust.

Jätkuvalt prognoosivad vaatlejad, et mõni riik võib euroalalt lõpuks siiski ka lahkuda. Euro enda positsioon näib kindlam – tegemist on USA dollari järel suuruselt teise valuutaga, mille arvele langeb ligikaudu 26% maailma riikide valuutareservidest.

Põgus tagasivaade 2011. aastale euroalal.

Jaanuar
Viimasena jätab reitinguagentuur Fitch Kreeka ilma investeerimisjärgu reitingust, S&P ja Moody’s olid Kreeka võlakirjad rämpsuks hinnanud juba 2010. aastal.

Veebruar
Iiri peaministrist Brian Cowenist saab euroala võlakriisi esimene poliitiline ohver – valimistel võidab opositsioon, mis lubab ELi/IMFi abiprogrammi tingimused Iirimaale soodsamaks muuta, kuid on siiski sunnitud suuresti samal kursil jätkama (aasta jooksul vahetub valitsus Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Kreekas).
Saksamaa keskpanga juht Axel Weber teatab ootamatult, et astub tagasi, kuna ei pea õigeks Euroopa Keskpanga tugioste euroala riikide võlakirjaturul. Nii välistab Weber ennast ka konkurentsist Euroopa Keskpanga juhi kohale.

Märts
Portugali võlakirjade tootlused hakkavad tõusma.
Märtsikuise Ülemkoguga on seotud suured lootused – finaali peaksid jõudma nii euroala remont kui ka võlakriisi terviklahendus. ELi liidrid võtavad vastu Euro-Plusi paketi, mille eesmärk on euroalal majandusalast koostööd tugevdada, ning otsustavad luua euroala alalise kriisifondi ESM.
Turgude veenmiseks neist otsustest ei piisa.

Aprill
Kolmanda euroala riigina Kreeka ja Iirimaa järel palub ELilt ja IMFilt abipaketti Portugal.
Portugali abipaketti hoiab aga noateral Soome, kus parlamendivalimistel saadab ootamatult suur edu põlissoomlasi, kes on vastu euroalal hätta sattunud riikide abistamisele.
IMF teatab ELile, et Kreekale kavandatud abipakett ei ole piisav, vaja on lisaraha, et IMF saaks abi kaasrahastamist jätkata.
Euroopa Keskpank tõstab esimese suure keskpangana maailmas intressimäärasid, mis on püsinud rekordmadalal 2009. aasta maist.

Mai
ELi rahandusministrid kiidavad heaks 78 miljardi euro suuruse abipaketi Portugalile.
Samas hakkavad ELi rahandusministrid jõudma turgudega ühele meelele, et Kreeka võlaprobleemi lahendamiseks ei piisa üksi kärbetest ja Euroopa maksumaksjate rahast – eurogrupi juht Jean-Claude Juncker möönab esimest korda, et Kreeka võlad tuleb võib-olla "reprofileerida".
Saksa väljaanne Der Spiegel levitab kuuldusi, et Kreeka kaalub rahaliidust lahkumist.
Keset kibedaid arutelusid võlakriisile lahenduse leidmiseks satub IMFi juht Dominique Strauss-Kahn New Yorgis seksiskandaali ja astub tagasi.
Kartused, et Kreeka kõrval võivad restruktureerimist vajada ka teiste ELi riikide võlad, hakkavad mõjutama Hispaania võlakirjade tootlust.

Juuni
Saksamaa paneb lauale plaani, kuidas panna osa vastutust Kreeka suurte võlgade eest laenuandjate õlule – plaanile on ägedalt vastu Euroopa Keskpank.
Ülemkogul otsustavad ELi liidrid Kreeka toetamist jätkata.
Keset suuri proteste Ateenas võtab Kreeka parlament vastu täiendavad kokkuhoiumeetmed.
Itaalia lubab kokkuhoiumeetmeid 47 miljardi euro ulatuses.
IMF hoiatab, et kui Euroopa ei suuda ära hoida Kreeka pankrotti ning USA oma eelarve defitsiiti kontrolli alla saada, võib ohtu sattuda kogu maailmamajanduse käekäik.

Juuli
Euroopa Keskpank tõstab uuesti euroala enim jälgitud baasintressi määra.
Moody’s võtab esimesena Iirimaalt investeerimisjärgu reitingu. Sama saatus tabab Portugali.
Euroala liidrite vaidlused, kes peaks maksma Kreeka võlad, õõnestavad usku ka teiste suure võlakoormaga euroala riikide vastu – Itaalia ja Hispaania võlakirjade tootlused jätkavad tõusu.
21. juulil toimub ELi erakorraline Ülemkogu, millele eelneb Merkeli ja Sarkozy kohtumine, kus sünnib kompromiss – Prantsusmaa aktsepteerib erasektori kaasamist Kreeka võlakoorma vähendamiseks, Saksamaa on nõus euroala ajutisele päästefondile EFSF täiendavate volituste andmisega (ennetavad laenud hädas riikidele, tugiostud võlakirjaturul jne). Vastu tahtmist lepib sellega ka Euroopa Keskpank, tingimusel, et Kreeka jääb erandiks.
Ülemkogu kinnitab Kreeka uue abipaketi, Soome nõuab abipaketis osalemiseks tagatisi.
Turud on pettunud – Kreeka võlgade osaline saneerimine loob euroalal ohtliku pretsedendi, kuid ei too Kreeka võlakoorma olulist leevendust.

August
Võlakriis ägeneb.
Euroopa Keskpank laiendab järsult vastuolulist võlakirjade tugiostu programmi, hakates kokku ostma ka Hispaania ja Itaalia riigivõlakirju.
Eelnevalt nõuab keskpank Itaalia valitsuselt reforme ja säästukava.
Saksamaa ja Prantsusmaa teatavad majanduskoostöö tihendamisest ning tulevad välja Euroopa majandusvalitsuse ettepanekuga.

September
Itaalia valitsus võtab vastu säästukava, kuid S&P kärbib sellest hoolimata Itaalia reitingut.
Euroala ajutise päästefondi EFSF uued volitused läbivad kadalipu euroala riikide parlamentides.
Ootamatult teatab lahkumisest Euroopa Keskpanga peaökonomist Jürgen Stark, protestides nagu ka Axel Weber keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammi vastu. Šveitsi keskpank seob frangi euroga, et pidurdada maailmas turvasadamat otsiva raha tulva, mis on teinud frangi talumatult tugevaks.
Kreeka teatab, et ei suuda täita IMFi/ELi abipaketi tingimusi.

Oktoober
Järjekordne ELi Ülemkogu, mis muudab Kreeka uue abipaketi tingimusi (muu hulgas tuleb Kreeka laenuandjatel nõustuda 50% Kreekale antud laenude mahakandmisega), otsustab võimendada euroala päästefondi EFSF ning näeb ette Euroopa pankade rekapitaliseerimise.
Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ ametiaeg saab ümber.
Vahetult enne G20 riikide tippkohtumist teatab Kreeka peaminister ootamatult, et kavatseb ELi/IMFi abiprogrammi tingimused rahvahääletusele panna. Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid nimetavad esimest korda avalikult võimalust, et Kreekal tuleb rahaliidust lahkuda. Kreeka loobub referendumist.

November
Euroopa Keskpangas võtab ohjad Mario Draghi. Juba esimesel Draghi juhitud nõupidamisel, kus arutatakse euroala intressimäärasid, otsustab keskpank enim jälgitud baasintressi määra 25 baaspunkti võrra alandada.
Turgude surve Itaaliale kasvab, võlakirjade tootlus kerkib üle 7% piiri.
Kreeka peaminister George Papandreou astub tagasi. Tagasi astub ka Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. Kreeka ja Itaalia saavad nn tehnokraatide valitsuse. Kreeka saab kätte korduvalt edasi lükatud abilaenu väljamakse.
Hispaanias võidab valimised opositsioon.
Saksamaa võlakirjamüük ebaõnnestub – võlakriis tungib euroala südamesse. Kerkima hakkavad ka tippreitinguga euroala riikide võlakirjade tootlused.
Euroopa Komisjon esitab ettepanekud euroala ühiste võlakirjade kohta.

Detsember
Maailma suured keskpangad panevad seljad kokku, et kindlustada Euroopa pankadele juurdepääs dollarilaenudele.
Reitinguagentuur S&P ähvardab reitingukärpega kõiki euroala riike, ka AAA-reitinguga Saksamaad ja Soomet ning korras rahandusega Eestit.
Euroopa Liidu Ülemkogul paneb Briti peaminister veto ELi aluslepingute muutmisele – selle asemel lepivad euroala riigid kokku, et tugevdavad eelarvedistsipliini ja majanduslikku koostööd valitsustevahelise kokkuleppega väljaspool ELi aluslepinguid – detailid pannakse paika 2012. aasta märtsi Ülemkoguks. Samuti otsustatakse täiendada IMFi reserve 200 miljardi euro võrra.
Euroopa Keskpank kärbib veel 25 baaspunkti võrra euroala baasintressi määra 1%-le ning käivitab pretsedenditu likviidsusabi Euroopa pankadele – enam kui 500 panka kasutab võimalust võtta keskpangast kolmeks aastaks odavalt laenu. Samas pargitakse raha edasilaenamise asemel teise käega keskpanka tagasi.
Itaalia aasta viimastel võlakirjaoksjonitel tootlused küll alanevad, kuid püsivad kõrgel. Euroopa Keskpank jätkab tugioste.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. January 2012, 10:29
Otsi:

Ava täpsem otsing