Parimad lood. Fookuses meditsiin ja kütus

Parimaks uurivaks looks valis Äripäeva toimetajatest koosnev žürii Kadri Jakobsoni artikli “Ravimifirma värbas arste Nuvaringi-sekti”, mis ilmus 8. aprilli Äripäevas.

Kadri oli eelnevalt kirjutanud artikli arstidest, kes käivad ravimifirmade kulul eksootilistel reisidel. Sellest artiklist ajendatult saatis üks lehelugeja Kadrile vihje, et naistearsti vastuvõtul käies kuulis ta arsti ja õde rääkimas 1. aprilli õhtul Tallinna vanas lennujaamas toimuvast meelelahutusüritusest. Otsustasime, et Kadri proovib salaja sellele üritusele pääseda ning teeb 1. aprilli õhtul toimuvast reportaaži.

See, mis üritusel toimus, oli aga hämmastav, sest sarnanes pigem ususekti kogunemise kui ravimifirma MSD reklaamitud teadusüritusega. Tänu ürituse salaja filmimisele polnud osalistel ja ravimifirma juhtidel võimalik avalikkusele vassida, et tegemist oli teadusüritusega. Ravimiamet algatas Äripäeva artiklist ajendatuna väärteomenetluse ja otsustas trahvida MSDd 25 000 euroga.

Parima uuriva loo nominent oli ka Koit Brinkmanni ja Erik Prozese paljastus kohtutäituritest. 30. septembril ilmus Äripäevas artikkel “Maksupettus lõbureisi varjus”, milles Äripäev paljastas, et Eesti kohtutäiturid on üheskoos mitmel aastal käinud turismireisil, kuid deklareerivad neid reise koolitusena, et oma maksukoormust vähendada.

Kevadel sai Äripäev kohtutäiturite reiside kohta vihje ja meil õnnestus saada enda kätte selleks aastaks planeeritud Lõuna-Prantsusmaa reisi programm. Fotograaf Erik Prozes jälgis salaja koolitusreisil toimunut ja tuvastas, et koolitustegevusega sel reisil aktiivselt ei tegeldud. Hiljem üritasid kohtutäiturid avalikkust veenda, et nad ühitasid meeldiva kasulikuga ja näiteks grupitöid tehti bussis turismiobjektidele sõites.

Koolituse programmi, päevakava ja ettekandeid ei soovinud aga kohtutäiturid Äripäevale näidata. Justiitsministeerium algatas selle artikli põhjal järelevalvemenetluse, mis on veel pooleli.

Artiklist ajendatuna tegi Äripäev ajakirjandusliku eksperimendi, mis näitas, et turismifirmade abiga on Eestis väga lihtne sääraseid maksupettusi korraldada ehk vormistada turismireisid koolitusreisideks. Koidu kolmandast samal teemal ilmunud artiklist selgus, et osa võlgade sissenõudmisega tegelevaid kohtutäitureid on ise kroonilised maksuvõlglased.

Kolmas Äripäeva uuriva loo konkursi nominent oli Piret Reiljan, kes on viimasel paaril aastal järjepidevalt uurinud kütuseturul toimuvaid maksupettusi ja avalikustanud, et petuskeemidega on olnud seotud ka suured jaeketid. Sel aastal otsustas riigikogu kehtestada kütusefirmadele tagatisnõude, et petuskeeme vältida. Selle seadusemuudatuse vastu tehti riigikogus aktiivset kuluaaritööd, mis on mõistetav, sest riigil jäi kütuseturul toimuvate käibemaksupettuste tõttu saamata ligi miljard krooni aastas.

Eelmise riigikogu rahanduskomisjoni juhi Taavi Rõivase sõnul ­aitasid reeglite karmistamise vajalikkuses poliitikuid veenda just Pireti uurivad artiklid, millest silmapaistvamad olid 4. veebruaril ilmunud uurimus “Kurikaelte kütuseäri on kui mõistatus” ja 21. veebruaril ilmunud artikkel “Olerex: meil on väga piinlik”.

Esimeses artiklis avalikustas Piret kütuseturul maksupettusteks kasutatavad levinumad skeemid ja näitas, et nende skeemidega on seotud kuritegelik maailm. Teises loos aga paljastas Piret, et maksupetturitel õnnestus suurtes kogustes kütust turustada tänu sellele, et Eesti üks suuremaid kütusejaekette Olerex pigistas oma partnerite tausta puhul silma kinni. Selle artikli mõjul lõpetas Olerex koostöö osa tarnijatega.

Äripäeva 2011. aasta parimaks uudiseks valisid toimetajad Piret Reiljani artikli “Imetankla seljatab turuliidri”, mis ilmus 12. septembril. Parima uudise nominendid olid veel Hannes Sarv artikliga “Kriis tegi Arco varatuks” ning Raivo Sormuneni ja Kadrin Karneri artikkel “Olympic pani osa raha kulda”.

Artikkel “Imetankla seljatab turuliidri” rääkis Tallinnas Linnu teel asuva kuue tankimisautomaadiga kütusejaama pidajast OÜ Kaubserv, mis annab kasumlikkuses turuliidritele silmad ette ja on neile oma hinnapoliitikaga pinnuks silmas. Tegemist oli positiivse uudisega, mis näitab, et ka väikeettevõtja võib tiheda konkurentsiga valdkonnas olla edukas. Tegemist oli üllatava teemakäsitlusega, mis on Äripäeva lugejale lähedane.

18. novembril ilmunud artiklis “Kriis tegi Arco varatuks” näidati, kuidas börsifirma Arco Vara on nelja aastaga kulutanud ära aktsiaemissiooniga investoritelt kaasatud miljard krooni, võtnud sisse suuri kahjumeid oma varade odavmüügi tõttu ja poolaasta seisuga rahast peaaegu lage. Sellest ajendatuna pöördusid Arco Vara suuromanikud Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu teiste aktsionäride poole. Arutatud on mitmesuguseid võimalusi lisakapitali kaasamiseks ja kolmandale suuromanikule Toomas Toolile on pakutud nõukogu liikme kohta.

7. novembril ilmunud uudises avalikustas Äripäev info, mida börsifirma Olympic ei soovinud väikeinvestoritele teada anda. Nimelt otsustas kasiinofirma paigutada ühe osa vabast rahast kulda, tõustes Tavidi ja Eesti Panga kõrval Eesti suurimaks kullaomajaks. Olympic ise ei soovinud oma aruandes sellele faktile tähelepanu juhtida.

Äripäeva 2011. aasta parimaks olemuslooks valisid toimetajad Väinu Rozentali sulest pärineva artikli “Endine krossimees sukeldus kalaärisse”. Parima olemusloo nominendid olid ka Katariina Krjutškova artikliga “Võlajaht Soomes” ja Alyona Stadnik artikliga “Vastastikune kiusamine BLRTs”.

13. oktoobril ilmunud artikli endise krossisõitja Avo Leoki kalakasvandusest oli Väinu meisterlikult kirjutanud. Artiklit lugedes tekkis tunne, nagu oleks ise Leoki kalakasvatust külastanud.

7. aprillil ilmunud artikkel “Võlajaht Soomes” oli Katariina reportaaž Eesti ehitajate külaskäigust Soome ehitusfirma Forago omaniku Mika Sohlbergi juurde. Mees oli jäänud ehitajatele võlgu, kuid ei soovinud neid võlgu enam tasuda. Sohlberg on pärit auväärsest ja rikkast Soome perekonnast. Ajakirjanikule kommentaaride jagamise asemel aga otsustas ta põgeneda toasussides.

3. novembril ilmus Alyona artikkel “Vastastikune kiusamine BLRTs”. See oli reportaaž Eesti ühe võimsama tööstuskontserni tülis olevate aktsionäride erakorraliselt koosolekult, mis sarnanes komejandiga.