Uudised
Anne Oja
2. jaanuar 2012 kell 9:11

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konsultant: asjad on korras, kui Luige firma teenib raha

Kuni Hans H. Luik oma investeerimisfirmalt võetud laenult korralikult rahas intressi maksab ning lepingujärgselt laenu ka rahas tagastab, on asjad maksude ja kõige muuga korras, leiab ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna.

Äripäev palus kommentaariumis sõna võtnud ettevõtluskonsultandil lähemalt selgitada, mida maksuametnikud analoogsete juhtumite korral kontrollivad ning millisel juhul klassifitseerub Luige investeerimisfirma HHL Rühma omanikule antud laen maksupettuseks, kuid millise intressiga pole laenuandjal ega laenusaajal täiendavaid maksunõudeid karta.

"Äriseadustikus on laenu andmine vähegi suurema osalusega omanikele piiratud, aga riiki see laen kui selline iseendast ei huvita. Laenukeelu rikkumise eest ei ole ei äri- ega karistusseadustikus ette nähtud ühtki karistust," selgitas Kärsna, lisades, et laenu seaduspärasuse üle vaidlevad omanikud tavaliselt omavahel ja mõnee sellise vaidlusega on ka tema konsultandina kokku puutunud.

"Küll aga võib selline laen saada nii või teisiti karistatud äriühingu pankroti korral, kui pankrotihaldur leiab, et suure laenuga kas põhjustati maksevõimetus või oli see maksejõuetuse üks olulisematest põhjustest. Siis on laenu seadusevastasus raskendavaks asjaoluks," märkis Kärsna.

Ettevõtluskonsultant ütles, et maksude koha pealt on omanikule antud laenuga seotud tulumaksuseaduse kaks paragrahvi: § 8 „Seotud isikud“ ja § 48 „Erisoodustused“. Kumb paragrahv oluline on, oleneb sellest, kas omanik on ka juhatuse või nõukogu liige või mitte.

Kui omanik pole ei juhatuse ega nõukogu liige, loetakse ta vastavalt § 8-le äriühinguga seotuks, kui talle kuulub vähemalt 10% isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest. Seotud isikud peavad tehinguid tegema turuhinnas.

Kärsna sõnul on riigikohus seotud juriidiliste isikute kohta kirjutanud, et laenu turuhinna määramisel ei saa lähtuda võlaõigusseaduse § 94 järgi Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast intressimäärast ega ka tulumaksuseaduse § 48 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäärast.

"Ei ole kindel, et riigikohus füüsilisele isikule antud laenuga tingimata teisiti otsustaks, kui too pole ei juhatuse ega nõukogu liige," lausus ta lisades, et kui kohtud peaksid laenuintressi turuhinnast väiksemaks hindama, maksustatakse tulumaksuga turu- ja tegeliku intressi vahe.

Juhatuse ja nõukogu liikme vahekorrale äriühinguga rakendub erisoodustuste mõiste (§ 48) ja siin ei muuda midagi see, kui ta ka omanik on, selgitas Kärsna. Enamasti on omanikud vähemasti nõukogu liikmed.

Kärsna sõnul pole nii töötajatele kui ka juhtorganite liikmetele antud laen erisoodustus vaid siis, kui selle intress on vähemalt rahandusministri kehtestatud miinimumpiir, mis on praegu 2% aastas. "Erisoodustuseks on aga ka loobumine rahalise nõude sissenõudmisest. Seda võib teha vaid juhul, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust," ütles ta.

Laenu maksustamist mõjutab, mis laenulepingus täpselt kirjas on ning kuidas maksuameti kontrolli ajaks laenu tagasi makstud on.

Kohtud on võtnud seisukoha, et laenu andmisega peab äriühing mingil moel tulu teenima. Niisama raha väljaandmine on ettevõtlusega mitteseotud kulu, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga. Füüsilisest isikust omanikele ja juhatuse liikmetele antud laenude puhul teenib firma praktiliselt ainsa kõne alla tuleva võimalusena tulu rahas makstavas intressis.

"Laenu tuleb tagasi maksta vastavalt lepingule, aga tagasimaksmise tähtajad peavad lepingus realistlikud olema. Kui ei ole tegemist krediidiasutusega, ei oodata tulu kättesaamist näiteks kümme aastat, ja tähtaja üle maksuametiga kohtus vaielda on väga raske," täpsustas Kärsna.

Ta lisas, et laenu suurus pluss tagasimakse tähtaeg ja saaja maksevõime peavad olema tasakaalus ning suuremate summade puhul peab olema ette nähtud tagatis, nii nagu seda pangad nõuavad. "Kui tagasimaksmisega tekib raskusi, tuleb kindlasti teha lepingule kirjalik muudatus, aga ka see peab olema realistlik. Selliseid muudatusi ei saa väga palju ja tihti teha, samuti ka laenusummat pidevalt suurendada," ütles Kärsna.

Kui kirjalikku muudatust ei ole ja tasumata summat maksuameti kontrolli käigus ära ei maksta, tulumaksust pääsu pole, kinnitas konsultant, märkides, et kui kunagi on kogu laen tagasi makstud, saab riigilt tulumaksu tagasi küsida.

Kui laenu saaja raha enam tagasi maksta ei taha, muutub laenu niisama mahakandmine erisoodustuseks. Intressi tuleb sellegipoolest maksta vastavalt lepingule. Võib ette näha, et kõigepealt makstakse tagasi laenu põhisumma ja alles siis intress, ent maksuamet võib laenu tagasimaksmist ka uuesti kontrollida, rääkis Kärsna.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Maksud