Vormsi vald pealinnaga ühel pulgal

“See, kuidas oleks võimalik väiksema laekumisega valdade olukorda paremaks muuta, on miljoni dollari küsimus,” naeris Tartu Ülikooli teadur Garri Raagmaa ja lisas: “Ega elu siis paigal seisa. Lihtsalt töökohtade iseloom on muutunud.”

Kui sada aastat tagasi oli peamine töö põlluharimine, siis nüüd on selleks valdavalt palgatöö. Kuid ka palgatöö iseloom on muutunud. “30 aastat tagasi oli see valdavalt sinikraeline, nüüd valgekraeline ning valgekraede kontoritöökohad on valdavalt linnades,” märkis inimgeograaf Raagmaa selle peale, miks on raha peamiselt linnadesse koondunud.

Viimsisse masu ei jõudnud. Ühe edukama valla Viimsi juhi Haldo Oravase sõnul on nende eduka tulumaksulaekumise üks põhjus see, et vallas elavad jõukad inimesed. “Brutosissetulek maksumaksja kohta on meil kõrgeim Eestis. 2011. aastal oli see 1221 eurot. Aga miks see nii on, on mulle endalegi mõistatus,” rääkis Oravas ja lisas, et matemaatiliselt seda põhjendada ei saagi. “Tuleb välja, et Harjumaa kõige kõrgema sissetulekuga elanikud elavad just Viimsis.”

Vallavanema kinnitusel pole valla maksumaksjate arv raskete masuaastate jooksul vähenenud, pigem tõusnud (7572 maksumaksjat novembris 2010 ja 7831 maksjat novembris 2011). Oravas usub väikese tõusu jätkumisse. “Ka brutosissetulek maksumaksja kohta on kasvanud.”

Oravase sõnul plaanib vald 2013. aastal investeerida tulumaksuraha algkooli avamisse, käimas on ka lasteaedade ehitus. “Meie probleem on see, et meil on olnud kohustus viia laenukoormus seaduses sätestatud piiresse. Oleme laenu jõudumööda tagasi maksnud ja vähendanud, see on pannud piirangu taristu arendusele ja mõnedele investeeringutele,” rääkis Oravas, kuid lisas, et tänavu suvel jõuab laenukoormus normi piiresse.

Hea sissetulekuga vormsilased. Vormsi vald jagab tulumaksulaekumises Tallinnaga 14.–15. kohta. “Ei ole siin mingit nippi. Elanike arv on meil väike, kuid ilmselt on meile koondunud hea sissetulekuga inimesed,” märkis Vormsi vallavanem Urmas Pau ja lisas, et on ka neid vormsilasi, kes püsivalt saarel ei ela.

Pau ei usu, et sellelgi aastal maksulaekumistes midagi oluliselt muutub. “Olen planeerinud 3protsendilist tulumaksu laekumise tõusu. See on aga pigem tänu üldisele majanduskasvule kui inimeste arvu kasvule,” märkis vallavanem.

Samas tõdes Pau, et pole olulist vahet, kas vallas elab 400 või enam inimest. “Mingil määral annab see suurema laekuvuse, aga kui vaatame investeerimisvajadust või räägime ehitamisest, siis saarel ehitamine tuleb pigem kallim kui mujal. Nii et absoluutväärtuses on need summad väikesed. Meie suudame praegu katta oma projektitaotluste omafinantseeringu osa. Aga pole enam vahet, kas elanikke on 500, 600 või 700 – uut koolimaja või teid selle rahaga ei ehita nii ehk naa,” märkis Pau ja soovitas kõigil vaesematel valdadel tegeleda nii palju kui võimalik ikka ka sellega, et luua turvaline elukeskkond.

Riik vajab investeerimispoliitikat. Tartu Ülikooli teaduri Garri Raagmaa sõnul ei tuleks vaadata maapiirkondi kui töö-, vaid elukeskkonda. “Ajapikku inimesed pigem töötavad linnas ja tahavad elada maal. Praegu on juhtunud aga see, et töökohad on koondunud suurtesse linnadesse. Riigis pole olnud jõulist regionaalpoliitikat, mis oleks püüdnud kasvu üle Eesti suunata,” märkis Raagmaa ja lisas, et Tallinn on võõrast raha, välisinvesteeringuid ja riigiraha täis pumbatud.

Raagmaa hinnangul võiks väikevaldade arengu võti olla 30–40 minuti kaugusel uute ja ennekõike valgekraeliste ametikohade loomise soodustamine. Mõistagi tuleks pakkuda ka kvaliteetseid põhiteenuseid: kool, kultuuriasutused ja kauplused.

Põhimõtteliselt nõustub Raagmaaga ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. “Arvestades, et omavalitsuste tulude peamiseks allikaks on kohalike elanike tulumaks, on oluline parandada kohalike elanike tööhõivet,” leidis Kiisler. “Samas on omavalitsussüsteemi killustunud iseloomu tõttu suutlikkus teha vajalikku koostööd madal, omavalitsuste huvi tegeleda ettevõtluskeskkonna parandamisega madal, sest maksud ei pruugi laekuda töökoha loonud omavalitsuse eelarvesse. Selles olukorras on kannatajaks kohalikud inimesed.”

Raagmaa sõnul on üks probleeme see, et seni puudub riigil investeerimispoliitika, plaan, kuhu soodustada töökohtade loomist. Ja teiseks, poliitika elluviimiseks ei ole riigil partnerit. “Riik on jaganud laiali palju funktsioone, aga raha pole antud. Isegi teehooldusega ei saa vallad hakkama, sest selleks pole neil raha. Lahendus on see, et funktsioonid, millega vallad hakkama ei saa, tuleks koondada mujale,” märkis teadur.

Riigieelarve jaotab maksutulu ümber

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on nõrgemate omavalitsuste toetamiseks Eestis toimiv süsteem, mis tagab, et omavalitsuste finantseerimisel lähtutaks lisaks tuludele ka kuluvajadusest. “Selle aluseks on elanike vanuseline koosseis, teede pikkus jms. Selleks on riigieelarves tasandusfond, mille jaotamise aluseks on omavalitsuse arvestuslik kuluvajadus ja tegelikult laekuvad maksud, mille vahe omavalitsusele osaliselt kompenseeritakse,” selgitas Kiisler. “Sisuliselt tähendab see maksutulude ümberjaotamist eelkõige Harjumaalt teistesse piirkondadesse,” lisas ta.

Tulu sõltub elanike arvust. Eesti Linnade Liidu juhi ja Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul sõltub tulumaksu laekumine elanike registrisse kantud tulusaajate arvust. “Seega, mida suurema elanike arvuga omavalitsus, seda suurem tulumaksu laekumine. Väiksematele valdadele hüvitatakse vähemlaekumine tasandusfondist, millest saavad tulu praktiliselt kõik omavalitsused peale Tallinna linna ja veel mõne suurema omavalitsuse.”

 

Linnade TOP 20

tulumaks elaniku kohta, €Saue 664Keila 584Tallinn 541Tartu 478Kärdla 469Kuressaare 464Põltsamaa 446Maardu 438Paldiski 432Haapsalu 431Elva 426Põlva 419Paide 418Jõgeva 418Rakvere 416Kunda 411Viljandi 404Pärnu 379Tõrva 373Sindi 362

 

Jõukamad inimesed on koondunud Talllinna lähiümbrusesse

Mitu eurot laekus 2011. aastal iga valla elaniku kohta

1–10Viimsi vald  827  Harku vald  812  Rae vald  731  Kiili vald  727  Saue vald  717  Saku vald  680  Saue linn  664  Jõelähtme vald  663  Keila linn  584  Ülenurme vald  583  11–20Keila vald  571  Tallinn  541  Vormsi vald  541  Noarootsi vald  534  Raasiku vald  516  Toila vald  514  Padise vald  513  Kuusalu vald  505  Tähtvere vald  499  Luunja vald  494  21–30Emmaste vald  491  Kohila vald  486  Käina vald  481  Kernu vald  480  Kose vald  480  Tartu linn  478  Aegviidu vald  475  Kärdla linn  469  Kuressaare linn  464  Rapla vald  463  31–40Tartu vald  463  Kõrgessaare vald  463  Sauga vald  456  Risti vald  456  Pihtla vald  456  Kõue vald  449  Vihula vald  448  Väätsa vald  447  Põltsamaa linn  446  Paikuse vald  443  41–50Maardu linn  438  Nõo vald  437  Anija vald  436  Sõmeru vald  434  Koigi vald  433  Paldiski linn  432  Haapsalu linn  431  Kaarma vald  430  Ridala vald  429  Imavere vald  428  51–60Elva linn  426  Ruhnu vald  421  Pühalepa vald  420  Põlva linn  419  Paide vald  419  Paide linn  418  Jõgeva linn  418  Rõngu vald  416  Kihelkonna vald  416  Rakvere linn  416  61–70Kehtna vald  416  Nissi vald  415  Haaslava vald  415  Kaiu vald  414  Taebla vald  414  Salme vald  413  Kihnu vald  412  Kadrina vald  412  Kunda linn  411  Viru-Nigula vald  407  71–80Laimjala vald  406  Laeva vald  406  Lümanda vald  406  Jõhvi vald  405  Viljandi linn  404  Kareda vald  403  Järvakandi vald  403  Nõva vald  402  Halinga vald  401  Ambla vald  400  81–90Oru vald  400  Haljala vald  399  Orissaare vald  397  Valjala vald  397  Muhu vald  395  Sonda vald  394  Juuru vald  392  Albu vald  391  Kohtla vald  391  Vändra vald  390  91–100Kõlleste vald  388  Türi vald  388  Rannu vald  387  Lüganuse vald  386  Viiratsi vald  384  Tahkuranna vald  382  Audru vald  382  Pärsti vald  381  Pärnu linn  379  Kohtla-Nõmme vald  379  101–110Põlva vald  379  Tori vald  378  Konguta vald  377  Otepää vald  377  Maidla vald  375  Tõrva linn  373  Raikküla vald  372  Märjamaa vald  372  Surju vald  371  Kambja vald  370  111–120Saarepeedi vald  369  Vändra alevi vald  369  Koeru vald  367  Pöide vald  366  Mäetaguse vald  366  Tootsi vald  365  Puhja vald  364  Sindi linn  362  Püssi linn  362  Leisi vald  362  121–130Järva-Jaani vald  362  Martna vald  362  Võru vald  359  Rakvere vald  357  Kõpu vald  357  Hanila vald  357  Tapa vald  356  Suure-Jaani vald  355  Vinni vald  355  Vasalemma vald  355  131–140Lihula vald  354  Palamuse vald  353  Tabivere vald  351  Mäksa vald  350  Võru linn  350  Lavassaare vald  349  Loksa linn  348  Väike-Maarja vald  348  Roosna-Alliku vald  348  Vigala vald  348  141–150Vastse-Kuuste vald  347  Rägavere vald  346  Valgjärve vald  344  Are vald  344  Värska vald  344  Varstu vald  344  Iisaku vald  344  Tamsalu vald  343  Laheda vald  342  Torgu vald  340  151–160Käru vald  340  Sangaste vald  337  Palupera vald  336  Puurmani vald  336  Puka vald  336  Karksi vald  335  Haanja vald  333  Tõstamaa vald  333  Sillamäe linn  333  Pajusi vald  332  161–170Sõmerpalu vald  332  Paistu vald  332  Kohtla-Järve linn  331  Vastseliina vald  330  Kärla vald  328  Mustjala vald  327  Rakke vald  326  Laekvere vald  324  Kanepi vald  323  Põdrala vald  321  171–180Varbla vald  321  Kõo vald  320  Vara vald  320  Tarvastu vald  320  Kiviõli linn  319  Kolga-Jaani vald  317  Hummuli vald  317  Jõgeva vald  315  Veriora vald  315  Räpina vald  314  181–190Narva-Jõesuu linn  313  Kullamaa vald  313  Rõuge vald  311  Avinurme vald  305  Võnnu vald  305  Lohusuu vald  305  Häädemeeste vald  303  Saarde vald  303  Ahja vald  303  Tõlliste vald  302  191–200Lasva vald  301  Valga linn  301  Karula vald  300  Antsla vald  300  Helme vald  300  Abja vald  300  Alajõe vald  299  Põltsamaa vald  297  Pala vald  296  Aseri vald  295  201–210Võhma linn  292  Taheva vald  290  Halliste vald  290  Koonga vald  290  Illuka vald  290  Urvaste vald  289  Misso vald  287  Vaivara vald  285  Torma vald  285  Mooste vald  283  211–220Tudulinna vald  279  Alatskivi vald  278  Narva linn  275  Mõniste vald  275  Meremäe vald  274  Orava vald  273  Saare vald  271  Mõisaküla linn  261  Mustvee linn  251  Meeksi vald  250  221–226Õru vald  245  Mikitamäe vald  234  Kasepää vald  217  Kallaste linn  210  Piirissaare vald  162  Peipsiääre vald  144

Arvutuse aluseks on võetud valla või linna elanike arv 2010. aasta alguse seisuga.