Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Islandlaste viha tasus end ära

    Islandlased, kes 2009 nõudsid valitsuse ja pankurite vastutusele võtmist riigi majanduse kollapsi eest, kogevad nüüd oma viha positiivseid tagajärgi.

    2008. aasta lõpust on Islandi pangad laene korstnasse kirjutanud ca 13% ulatuses SKPst, leevendades laenukoormat enam kui veerandil saareriigi elanikkonnast, vahendab Bloomberg sel kuul avaldatud Islandi finantsteenuste assotsiatsiooni raportit.
    "Võib julgelt öelda, et Islandile kuulub kodulaenude korstnasse kirjutamise maailmarekord," ütles Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen. "Island on nagu õpikunäide, mida kriisis teha tuleb. Iga majandusekspert oleks sellega nõus."
    Islandi kodulaenuomanikke aitas valitsuse ja osaliselt jätkuvalt riigi kontrolli all olevate pankade vahel sõlmitud kokkulepe kirjutada korstnasse laenuosa, mis ületab 110% vara väärtusest. Lisaks otsustas Islandi ülemkohus 2010. aasta juunis, et valuutalaenud on seadusevastased, mis vabastas majapidamised kohutusest kanda krooni odavnemisest tingitud kahjud.
    "Õppetund Islandi kriisist on, et kui teised riigid kaaluvad, kas on vaja võlgu maha kanda, võiksid nad vaadata, kui edukas see 110% kokkulepe oli Islandil," ütles Islandi ülikooli majandusprofessor Thorolfur Matthiasson. Ilma selle kokkuleppeta oleksid islandlased laenukoorma all oimetud olnud – võlad kasvasid 240%-le tuludest, lisas ta.
    Finants- ja majanduskriisile lahendust otsides on Island igal sammul lähtunud eelkõige oma inimeste, mitte turgude vajadustest.
    Kui 2008. aasta oktoobris sai selgeks, et Islandi pangad on kollapsi äärel, sekkus riik, garanteeris oma kodanike kontod ning jättis rahvusvahelised laenuandjad ripakile. Keskpank kehtestas piirangud kapitali liikumisele, et peatada Islandi krooni massiline müük, ning valitsus lõi pankade riismetest uued riigi kontrolli all pangad.
    Raporti hinnangul on korstnasse kantud laenude maht ca 1,6 miljardit dollarit. Tegelik summa võib olla suurem, kuna raport käsitleb vaid valitsuse või kohtu korraldusel nõutud laenukergendust.
    "Paljud inimesed on jätkuvalt raskustes, kuid paljudel läheb juba päris hästi," ütles Landsbankinn hf pressiesindaja Kristjan Kristjansson. "Peaaegu võimatu on öelda, mis on paras mõõt. Iga meetme puhul nõutakse täiendavaid meetmeid."
    Liikumise Okupeerige Wall Street eelkäijana tulid islandlased 2008. a majanduse kollapsi järel tänavatele protestima. Protestid ägenesid 2009, tuues valitsuse tagasiastumise. Parlament arutab praegu, kas edasi minna toonase peaministri Geir Haarde vastutusele võtmisega tema rolli eest kriisi puhkemisel. Pangakrahhi kõik peamised tegelased on uurimise all. Sellega tegeleva prokuröri sõnul võidakse vastutusele võtta ligi 90 inimest. Kriminaalsüüdistus ähvardab ligi 200 inimest, sh kolme endise suurpanga tippjuhte.
    Varem Islandi suuruselt teise panga Glitniri juhile Larus Weldingise esitati detsembris süüdistus illegaalsete laenude väljastamise eest.
    Võrdluseks ei ole USAs ühelegi tipp-pankurile kriminaalsüüdistust esitatud rolli eest ebakvaliteetsetest võlakirjadest alguse saanud finantskrahhis. Ameeriklastele võimaldatud laenukoorma kergendus on oluliselt tagasihoidlikum.
    "Asi taandub sellele, et kui majapidamised on maksejõuetud, siis tuleb pankadel sellega leppida pankade endi huvidest hoolimata," ütles Lars Christensen.
    Islandi 13 miljardi dollari suurune majandus, mis 2009. aastal kahanes 6,7%, kasvas mullu 2,9% ning kasvab OECD hinnangul tänavu 2,4%.
    Islandi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind on võrreldav hinnaga, mida küsitakse euroala riigi Belgia võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise eest.
    Läinud nädalal andis reitinguagentuur Fitch Islandile uuesti investeerimisjärgu reitingu stabiilse väljavaatega, nentides, et Islandi ebatraditsioonilised kriisitõrje meetmed on õnnestunud.
    Enamus arvamusküsitlusi näitab, et islandlaste huvi ELiga liituda on kriisi taandudes oluliselt vähenenud ja ülekaalus on liitumise vastased. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.