Uuring: kui palju raha toob sisse kultuuri- või spordisündmus

Küsitlusele vastanud ettevõtted tunnistasid kultuuri- ja spordiürituste mõju piirkonna ettevõtete ja asutuste majandustegevusele igati positiivseks. Külastajate arv kasvas ürituse nädalal 46% ettevõtetes, suurendades müügitulu 42% ja kasumit 35% vastanud ettevõtetest ja asutustest. Üritusega seonduvalt võttis ligikaudu iga kümnes ettevõte või asutus juurde täiendavat tööjõudu.

Keskmiselt kulutas üks külastaja ürituse perioodil piirkonnas 80 eurot, millest läks 19% piletitele (osalustasule), 18% toitlustusele, 16% majutusele, 15% toidu ja jookide ostmisele ning 14% transpordile. Muude kaupade ja teenuste ning muu meelelahutuse osakaal jäi alla 10%.

Regionaalse majandusliku mõju kindlaksmääramisel võeti arvesse väljastpoolt maakonda üritusele tulnud külastajate kulutusi ja ürituste korraldajate eelarvest piirkonda tehtavaid kulutusi. Ürituste keskmine majanduslik mõju oli üle 600 000 euro, sealjuures kultuuriüritustel keskmiselt üle 580 000 euro ja spordiüritustel üle 650 000 euro. 

Uuringust selgus, et paljud ettevõtted ja omavalitsused ei ole piirkonnas toimuvateks suurüritusteks valmis, napib majutuskohti, paremini saaks korraldada nii parkimist kui ka külastajate olmetingimusi. Palju aitaks kaasa, kui omavalitsused teeksid koostööd suurürituste toimumisaegade koordineerimisel.

„Paljud kohalikud ettevõtjad ei ole ürituste potentsiaali veel mõistnud. Teades, et suurüritus on piirkonda tulemas, saaks juba pikemalt planeerida, kuidas oma teenuseid lisandunud külastajatele paremini pakkuda,” ütles Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Eesti Konjunktuuriinstituut viis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuringu läbi jaanuarist 2011 kuni veebruarini 2012. Uuringu läbiviimist toetasid Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Tarkade otsuste fond.

Uuringus vaadeldi järgnevaid üritusi: Pärnu Jääfestival, Jõhvi Balletifestival, Punk Laulupidu, Eesti Naiste Tantsupidu, Rabarock, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu Tulevikumuusika Festival “Juu Jääb”, Saaremaa Ooperipäevad, Folkloorifestival Europeade, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Leigo Järvemuusika, Viru Folk, Augustibluus, Saaremaa Ralli, Otepää MK etapp murdmaasuusatamises, Tartu Maraton, Ruila Kevadtuur ratsutamises, Põlva noorte jalgpalliturniir Lootosspring, Narva Energiajooks.

Uuringu eesmärk oli pakkuda välja ka soovitusi, kuidas saaksid piirkonnas toimuvad üritused elavdada enam kohalikku majanduselu ja parandada ürituste majanduslikku jätkusuutlikkust.

o            Kõige rohkem külastajaid /osalejaid väljastpoolt antud regiooni oli küsitluse kohaselt Otepää MK etapil, Naiste Tantsupeol, Rabarockil. Pigem kohalikele elanikele olid suunatud Jõhvi Balletifestival ja Suure-Jaani Muusikafestival. Üritusi võib pidada maakondadele väga olulisteks, sest ilma nendeta ei oleks piirkonda tulnud 64% külastajatest.

o            Suurima väliskülastajate ja välisosalejate osakaaluga üritused olid Saaremaa Ooperipäevad ja folkloorifestival Europeade, Tartu Maraton ja Otepää MK etapp.

o            Keskmiselt kestis üks üritus neli päeva. Külastajaid viibisid ürituse toimumiskohas küsitluse järgi keskmiselt 2,8 päeva ja 1,5 ööd.

o            Keskmiselt kulutas üks külastaja ürituse perioodil piirkonnas 80 eurot.

o            Ürituse perioodil külastajate tehtud kulutustest moodustasid 19% kulud piletitele (osalustasule), 18% kulud toitlustusele, 16% kulud majutusele, 15% kulud toidu ja jookide ostmisele ning 14% transpordile kulutatud summad.  Muude kaupade ja teenuste ning muu meelelahutuse osakaal jäi alla 10%.

o            Kulutusi majutusele märkis keskmiselt 23% ürituste külastajatest. Need, kes märkisid kulutusi majutusele, kulutasid majutusele ürituste lõikes keskmiselt 39 eurot, kultuuriürituste külastamise korral 42 eurot ja spordiürituste külastamise korral 32 eurot. Kuna väljastpoolt ürituse piirkonda tuli keskmiselt 69% külasta-jatest, siis mitte kõik ei valinud ööbimiseks hotelli, motelli, külaliskorterit, tasulist telkala, kämpingut vms. Peamiselt ööbiti kas sugulaste, tuttavate või sõprade juures, sõideti peale üritust koju tagasi, telgiti ürituse telkalast väljaspool. Majatuskulud olid madalad nendes piirkondades, kus napib kohti hotellides, turismitaludes, kämpingutes. Majutuskulude tõus on väga suure kasvupotentsiaaliga, sest praegu ei ole siin külastajate nõudlus rahuldatud.

o            Kohalikel ettevõtetel ja asutustel ei tekkinud seoses üritusega probleeme (nii ütles 92% ettevõtetest ja probleeme märkis 8%). Kui probleeme esines, siis nimetati anarhilist parkimist, olmetingimusi (tualettide, kätepesu võimaluse vähesust), turvalisuse vähenemist regioonis. Häirivaks pidasid ettevõtjad ka osadel üritustel külastajate liigset alkoholitarbimist ja sellest tingitud ebakultuurset käitumist, mis ei sobinud kokku ürituse kuvandiga.

o            Ürituste keskmine eelarve tulude maht oli 208 000 eurot.

o            49% ürituste eelarve tuludest olid omatulud ehk tulud ürituse põhitegevusest (piletimüük, osavõtumaksud vms), 30% tuludest saadi toetustena erasektorilt, 12% riigilt, 7% omavalitsustelt. 

o            Keskmine eelarve kulude maht oli 216 000 eurot, sealjuures spordiüritustel 240 000 eurot ja kultuuriüritustel 206 000 eurot. 20 üritusest jäid korraldajad eelarvega plussi või tasakaalu 12 puhul, 8 ürituse eelarve jäi miinusesse, mis kaetakse kas eelmiste aastate tuludest või korraldajate muude majandustegevuste tulude arvel.

o            Regionaalse majandusliku mõju kindlaksmääramisel peamised sisendid olid väljastpoolt maakonda üritusele tulnud külastajate kulutused ja ürituste korraldajate eelarvest piirkonda jäävad kulutused. Ürituste keskmine majanduslik mõju oli üle 600 000 euro, sealjuures kultuuriüritustel keskmiselt üle 580 000 euro ja spordiüritustel üle 650 000 euro.

o            Külastajate kulutuste ja ürituse eelarve kulude suhtarv näitab, kui palju iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonnale tagasi. Analüüs näitas, et iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot (vahemikus 0,7 eurot kuni 17,8 eurot).