Uus pelletitehas lõi saepuruturu segamini

Seni olid Imavere saeveski saepuru peamised kasutajad ASi Graanul Invest samas asuvad kaks pelletitehast. Alates eelmise aasta sügisest pole konkurendid aga saeveskist enam grammigi saepuru saanud, sest AS Stora Enso Eesti käivitas oma territooriumil võimsa pelletitehase, mis toodab ainult kvaliteetset ja kallimat premium pelletit.

Imavere uue graanulitehase projektijuhi Siim Libliku kinnitusel peaks tehas selle aasta esimese kvartali lõpus töötama täisvõimsusel ning tänavuseks toodanguks prognoosivad nad 75 000 tonni saepurugraanuleid. Tehase projektvõimsus on 100 000 tonni aastas.

„Uue tehasega jaotati premium pelleti tegemiseks vajalik heakvaliteediline saepurukogus ümber,“ ütles Lääne-Virumaal pelleteid tootva OÜ Flex Heat Eesti juhataja Kuido Kuntro. „Kuna konkurentidele jääb nüüd kvaliteetset saepuru vähem, peavad nad suurendama odavama, tööstusliku pelleti mahtu, et aastatoodang ikka ära teha. Ilmselt tulevikus tõuseb tööstusliku pelleti osakaal veelgi, sest Eestis saetööstuse maht oluliselt ei suurene ja seega on parema toorme ehk saepuru ressurss limiteeritud.“

Kuntro lausus, et kuna nemad asuvad Imaverest 65 kilomeetri kaugusel, siis uus tehas saepuru silmas pidades nende kokkuosturaadiuses ei ole. „Kõige enam kannatab Graanul Investi pelletitehas, mis asub ju nii-öelda epitsentris,“ lisas Kuntro.

Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen tunnistas, et kui nende Imavere tehas on varem tootnud peaaegu kogu mahus premium pelleteid, siis nüüd toodavad nad osaliselt ka tööstuspelleteid. „Vahekord erinevate kvaliteetide vahel sõltub, missugust toorainet on mõistliku hinnaga võimalik osta ja kumma kvaliteedi turul on suurem nõudlus,“ rääkis Kirjanen ja nentis, et tooraine tänases korvis on senisest olulisemaks tõusnud küttepuu ja paberipuu osakaal, mis asendab seniseid saepurutarneid. „Stora Ensoga lõppes Imaveres tooraineleping eelmise aasta sügisel. Info nende projektist oli ammu teada ja koostöö lõppes sõbralikult ja vastastikuseid huve arvestades.“

Imaveres ringi liikudes võib näha, et Graanul Invest on varunud suure saepuruhunniku, millega nad kevadeni välja veavad. Samas sulges Graanul Invest mullu suvel oma teise Imaveres asuva pelletitehase, nn Delcoteci tehase, mille aastane tootmisvõimsus oli 40 000 tonni.

Kirjaneni sõnul tingis Delcoteci sulgemise ühelt poolt olukord tooraineturul, ent olulisem oli siiski asjaolu, et tehas oli nii füüsiliselt kui tehnoloogiliselt amortiseerunud. „Meie pikaajaline kontseptsioon näeb ette Imavere olemasoleva tehase laiendust ja koostootmisjaama ehitamist Imaverre ning oluliste kapitalimahutuste tegemine Delcoteci tootmisse ei läinud selle nägemusega kokku,“ selgitas Kirjanen.

Siim Libliku andmeil läks nende graanulitehase rajamine Stora Ensole maksma 10 miljonit eurot. Lisaks ehitas Stora Enso Eesti koostööpartner, Paldiski Lõunasadamas puisteainetega opereeriv AS ESTEVE Terminal spetsiaalse puidupelletite terminali, mille kaudu eksporditakse peaaegu kogu Imavere uue tehase pelletitoodang laevadega Rootsi.

„Kuna paar aastat tagasi hakati Soomes sulgema paberi- ja tselluloositööstusi, langes Baltikumis ümarpuidu hind. Et säilitada Imavere saeveski kui kasumliku tootmisüksuse edukas toimimine, tuli leida lahendus, et võtta maha saeveski kõrvaltoodete nagu näiteks saepuru, hakke ja laastu hinnarisk,“ põhjendas Liblik graanulitehase rajamist. „Saepurupelletite tootmisega anname saepurule lisandväärtust.“

 

 ÄPkommentaar

Juba paar aastat tagasi oli teada, et Imaverre tuleb uus pelletitehas. Oma äriplaanis me seda pelletitehast ei arvestanud, meie tegime oma äriplaan ikka just nimelt Saugale. Arvestasime, et siinne piirkond tagaks meile toorme. Toorme poolest mõjutab meid Pärnu sadam. Kasutame toormena palju küttepuitu, mille purustame kohapeal. Meie äriplaan näeb ette toota vaid tööstuslikku pelletit. Samas on vaja ka tööstuspelletite tootmiseks mingi kriitiline mass saepuru. Eesti on väike ja toorme toomise kaugus sõltub eelkõige hinnast ehk kõik on arvutamise küsimus. Me toome saepuru isegi Võrumaal asuvast saeveskist Toftan.

ÄPMis on mis?

• Olenevalt kvaliteedinõuetest toodetakse premium pelletit ja tööstuspelletit.• Premium pelleti koostiseks on okaspuusaepuru ja -höövlilaast.• Tööstuspelleti tootmisel kasutakse ka puukoort ja lehtpuud, mis tõstab pelletite tuhasust.• Premium pellet on mõeldud väiketarbijatele ja väiksematele soojatootjatele.• Tööstuspelleti tarbijateks on suured soojatootjad ja koostootmisjaamad.• Rootsis maksab tööstusliku pelleti tonn 130-150 eurot ja pakendatud premium pelleti tonn koos kojutoomisega veidi üle 200 euro.• Eesti suurematest pelletitootjatest toodab vaid premium pelletit ASi Stora Enso Eesti Imavere graanulitehas. AS Graanul Invest ja AS Flex Heat Eesti toodavad nii premium kui tööstuspelletit. OÜ Purutuli toodab vaid tööstuspelletit.

Allikas: Siim Liblik, Äripäev