Väo liiklussõlme arengutest õhkub närvilisust

Äripäev kirjutas paar kuud tagasi, et Eesti ühe olulisema, Väo liiklussõlme lahendus on Olerexi nägu, kelle tankla kerkib planeeringu järgi otse keset ringristmikku. Sõltumatud asjatundjad seadsid kahtluse alla liikluslahenduse ohutuse ning taunisid Olerexi tavatult suurt rolli planeerimise protsessis – Olerex on tähtsa riikliku liiklussõlme ehitusprojekti rahastaja.

Vastus napp. Küsimused arengute kohta Väo liiklussõlme planeerimisel esitas Äripäev maanteeametile 2. aprillil ehk ülemöödunud nädala esmaspäeval. Ameti pressiesindaja palus vastamiseks aega ning lubas sel nädalal põhjalikumaid vastuseid. Möödunud neljapäeval saabunud vastused olid aga ühelauselised ning suunasid mitu küsimust edasi teistele iskutele.

Maanteeameti vastustest selgus, et Väo sõlme detailplaneering on kooskõlastamise faasis ehk seni maanteeameti poolt heaks kiitmata. Küsimusele, kas maanteeamet piirdub erafirma K-Projekt tellitud liiklusohutuse auditiga, kuigi sõltumatud spetsialistid on projekti liiklusohutust Äripäeva veergudel kritiseerinud, vastas amet, et lisaks tehtud auditile tellib maanteeamet arvamuse auditi korrektsuse kohta.

Olerexi kulul ehitusprojekti koostanud K-Projekt tellis enda koostatud projektile ise liiklusohutuse auditi, mida firma pole nõus avalikustama, enne kui detailplaneering on heaks kiidetud. Spetsialistide sõnul on kummaline, et maanteeamet ise liiklusohutuse auditit ei tellinud, vaid lasi seda teha projektis ärihuve omaval ettevõttel.

Maavahetus seisab ees. Selleks, et Olerex saaks oma tankla paremini liiklussõlmega sobitada, tuleb kütusefirmal vahetada riigiga maad. Kuigi detailplaneeringus on Olerexi krundi piiride nihkumine selgelt kirjas, puudub maanteeameti sõnul siiani kirjalik kokkulepe, mille Olerex peab sõlmima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Väo liiklussõlme oluline liikumissuund on Peterburi ja Laagna teelt Narva peale. Tegemist on Eesti maanteetranspordi seisukohalt üliolulise sõlmega, kus on suur raskete veoste osakaal. Väo sõlme kaudu liigub suur osa Muuga ja Paldiski sadamate transiidist. Liiklussõlme ehitushinnaks on maanteeamet määranud kuni 19 miljonit eurot, ehitust rahastavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja Eesti riik.