Uudised
Sirje Rank
22. aprill 2012 kell 7:05

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Prantslased valivad presidenti

Arvamusküsitlused ei jäta peaaegu kahtlust, et Prantsusmaal täna toimuvate presidendivalimiste esimesest voorust lähevad teise vooru edasi tagasivalimist taotlev Nicolas Sarkozy ning sotsialistide kandidaat Francois Hollande.

„See on juba selge, kes teises raundis vastakuti on,“ ütles agentuurile Bloomberg Bostoni ülikooli Prantsusmaa ajaloo professor William Keylor.

Paljude valijate jaoks ei ole aga küsimus selles, kumb on parem, vaid kumb on vähem halb, ütles Keylor. „Kõrge tööpuuduse ja AAA reitingu kaotusega pole Sarkozy’l eriti midagi ette näidata. Hollande pole aga kunagi ministriametis olnud. Ta ei ole ka kuigi karismaatiline.“

Pea kõigis arvamusküsitlustes on Sarkozy viimase 11 kuu jooksul pearivaalile alla jäänud, kui prantslastel tuleks valida Sarkozy või Hollande’i vahel.

Hollande lubab suuremaid riiklikke kulutusi ja kõrgemaid makse, väites, et Sarkozy maksukärped on õõnestanud riigi rahandust, suutmata luuauusi töökohti. Sarkozy kiidab ennast eelarvekärbete ja pensioniea tõstmise eest, mis on aidanud Prantsusmaad euroala võlakriisis hullemast säästa. „Kus Prantsusmaa praegu oleks, kui me poleks pensionireformi teinud,“ küsis Sarkozy viimasel kampaaniaüritusel. „Oleksime Hispaaniaga samas olukorras.“

Kes iganes valimised võidab, on silmitsi Euroopa Liidu ees võetud kohustustega riigi rahanduse korrastamiseks. Prantsusmaa avaliku sektori võlakoorem ületab tuleval aastal 90% SKPst, prognoosib IMF. Eelarvedefitsiiti, mida on lubanud kärpida nii Sarkozy kui ka Hollande, prognoosib IMF 3,9% tasemel SKPst. Seda kõike 1%se majanduskasvu tingimustes.

„Kes iganes võidab, peab hakkama ausalt rääkima sellest, kuidas defitsiiti ja võlakoormat vähendada,“ ütles UBS Securities ökonomist Stephane Deo.

Viimased arvamusküsitlused enne tänaseid valimisi näitasid, et omavahelises duellis oleks Hollande’il Sarkozy ees 7-14 protsendipunkti suurune edumaa.

CSA küsitlus näitas, et esimeses valimisvoorus toetaks Hollande’i 28% vastanuist ja Sarkozy’d 25%. Nii võib juhtuda, et Sarkozy’st saab esimene ametis olev president, kes ei saa esimeses voorus enim hääli.

Kolmandal kohal oli küsitluse järgi paremäärmuslik partei presidendikandidaat Marine Le Pen 16%ga.

„Esimeses raundis pole küsimus niivõrd selles, kes esimesena finišis on, vaid üldises häälte jagunemises parem- ja vasakleeri vahel,“ ütles arvamusuuringuid korraldava BVA direktor Gael Sliman Siin on sotsialistide kandidaadil olulised reservid.

Hollande’i kampaaniateemade seas on rikaste maksustamine 75%se tulumaksu määraga, miinimumpalga tõstmine ning eelarvedistsipliini kindlustava fiskaalleppe avamine uuteks läbirääkimisteks, et see rohkem majanduskasvule keskenduks.

Sarkozy teemadeks on isiklik vastutus, julgeolek, rahvuslik identiteet. Ta on hoiatanud, et Hollande’i valimise korral võivad ka Prantsusmaa võlakirjad sattuda spekulatiivse rünnaku alla. Agentuur S&P on Prantsusmaa ilma jätnud AAA reitingust, kuid teised agentuurid ei ole seni Prantsusmaa tipptasemel reitingut langetanud.

„Väga raske on praegu öelda nii Hollande’i kui Sarkozy puhul, mis on poliitiline valimisretoorika ja mis tegelik tegevuskava,“ ütles Brown Brothers Harriman & Co valuutastrateeg Marc Chandler.

Sarkozy kaotus lisaks veel ühe riigi loetelusse, kus võlakriisi puhkemisest on võim vahetunud. Praegu on selles nimistus juba Iirimaa, Portugal, Kreeka, Itaalia, Hispaania, Sloveenia ja Slovakkia.

Prantsusmaal oleks Sarkozy Valery Giscard D’Estaing’i järel teine president, keda teiseks ametiajaks tagasi ei valita.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Poliitika