Tasud avalikuks

"Tegevjuhtide ja nõukogu liikmete tasude avalikustamise teema on üleeuroopaline. Euroopa Komisjon koostas 2011. aasta kevadel ettevõtete head ühingujuhtimise tava puudutava konsultatsioonidokumendi, millele saadetud vastuste ja arvamuste analüüs avalikustati 15. novembril," sõnas Alber.

"Nagu sellest dokumendist näha, on terves Euroopas rida ettevõtteid, kelle jaoks näib olevat üsna vastuvõetamatu jagada investoritega oma tasu suurust ja struktuuri puudutavat detailset infot. Euroopa Komisjon on avaldanud arvamust, et lähiaastatel saab tasudega seonduv ilmselt olema üks nendest valdkondadest, mille puhul loobutakse "täida või selgita" printsiibist ja juhtorganite tasude täpsem avalikustamine tehakse noteeritud äriühingutele kohustuslikuks," nentis Tallinna börsi juht.

Alberi sõnul reguleerib täna Eestis tasude maksmise avalikustamist finantsinspektsiooni poolt kinnitatud hea ühingujuhtimise tava. Kõik seal kirjeldatud põhimõtted on emitendile soovituslikud ning iga emitent otsustab ise, kas ta võtab need põhimõtted enda juhtimise korraldamise aluseks või mitte.

"Eestis eelistab enamus emitente näidata ära juhatuse tasudega seotud kogukulud. Börsi hinnangul ei viita see ettevõtte juhtimise ebakorrektsusele. Aktsionäride seisukohast on oluline ettevõtte kogukulu juhtimisele, mitte niivõrd iga üksiku juhatuse või nõukogu liikme tasu eraldi," rääkis ta.

"Samas on minu hinnangul loomulikult läbipaistvam, kui info on toodud välja eraldi nii inimeste, kui ka põhitasude ja lisaboonuste lõikes. See on levinud praktika nii Põhjalas kui ka USA noteeritud ettevõtetes. Ja seadusest tulenevalt avalikustatakse selline info ka Eesti riigiosalusega äriühingute kohta," märkis Alber.

"Jätkame koos finantsinspektsiooniga emitentide hulgas selgitustöö tegemist ning loodan, et põhjalikumat infot jagavate börsifirmade hulk suureneb järgnevatel aastatel," lisas ta.