Mainor Ülemiste sihikul alternatiivbörs

“Sellist otsust pole me vastu võtnud. Aga jutuks on see olnud, jah. Ma ei oska praegu öelda, kas me läheme või ei lähe,” lausus Pärnits.

Aktsiaselts Ülemiste City muudeti 2011. aasta jaanuaris aktsiaseltsiks Mainor Ülemiste. Seoses ASi Technopolis Ülemiste moodustamisega 2010. aastal liikus Mainor Ülemistest loodud ettevõttesse 63,9 miljoni euro väärtuses vara.

Pärnitsa sõnul võiks ettevõtet tegelikult rohkem arendada. “Selleks, et rohkem teha, peaks raha rohkem olema,” lisas ta. Pärnitsa sõnul on ettevõtte rahaline seis üpris hea.

“Kui rääkida kinnisvarast, siis meil on tugev partner olemas. Meil oli Ülemiste City, mis on kaks firmat – Technopolis Ülemiste, kus on Technopolisel 51% ja Mainor Ülemistel 49%, ning teine firma, kus Mainor Ülemistele kuulub territoriaalselt kaks kolmandikku. Me arendame koos linnakut ning olema praegu rahaasjadega kenasti toime tulnud,” kinnitas Pärnits.

Alternatiivbörs oleks üks võimalus. Pärnitsa sõnul on aga Mainoril kavas mitu suurt projekti, kuhu on võib-olla vaja raha juurde hankida, alternatiivbörs oleks üks võimalus. “Võib-olla lihtsalt keegi tuleb veel kampa. Me pole kellegagi eriti läbirääkimisi pidanud, kuid rahastamisküsimus on üks firma juhtimise elemente,” märkis Pärnits. “Ka Technopolise kaasamine oli rahastamise küsimus. “Meil oli areng juba sellises seisus, et me ise poleks jaksanud Ülemiste Cityga edasi minna.”

Pärnitsa sõnul oleksid nad alternatiivbörsil esimesed. “Firma juhtimisel arutatakse aeg-ajalt igasugu asju ja me oleme seda arutanud, kuid nõukogu tasemel pole midagi otsustatud ja ma ei oska öelda, millal ja kas üldse see otsus vastu võetakse,” märkis ta.

Alternatiivbörs on Pärnitsa sõnul täiesti normaalne raha sissetoomise vorm ühe ettevõtte jaoks. “Praegu on majanduses seis selline, et ollakse investeeringutega ettevaatlikud. Ma sõidan Pirita poolt linna tavaliselt, kõrghoonete ehitamise hoog oli sees siis, kui majandus tõusis. Praegu ma ei tea, et Tallinnas ühtegi kõrghoonet ehitatakse või et keegi planeeriks selle ehitamist,” rääkis ta. “Selle seisu pärast pole ka börsile ühtegi ettevõtet juurde tulnud,” rääkis Pärnits

Reegleid võiks lihtsamaks teha. Investor Arvo Nõges ei näe aga alternatiivbörsil erilist mõtet. “Terve Tallinna börs on juba nagu alternatiivbörs. Tallinna börsi põhinimekiri on nii väike, investorite huvi on väike. Tallinna börs võiks teha reegleid lihtsamaks, rohkem võiks kohalikku investorit ja kohalikku kapitali kaasata,” märkis Nõges.

Seda, kas ta ise alternatiivbörsilt Mainor Ülemiste aktsiat ostaks, ei osanud ta veel kommenteerida. “Noh, pelgalt seepärast, et üks ettevõte börsile läheb, ma tema aktsiad kohe veel ei osta. Tahaks rohkem teada Mainor Ülemiste plaanide ja numbrite kohta, siis oskaks paremini kommenteerida,” märkis Nõges.

Tallinna börsi juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul kehtivad alternatiivbörsil teised reeglid kui põhibörsil. “Õiguslik keskkond, mis võimaldas sinna turule uusi ettevõtteid võtta, loodi Eestisse 2007. aasta lõpus. See oli aeg, mil eri riikide finantsturgudel ja ka Eesti majanduses hakkasid asjad kehvemaks minema. Keskkonna käivitamine sattus halvale ajale,” rääkis Alber põhjustest, miks Tallinna alternatiivturul pole ühtegi ettevõtet.

Alternatiivbörs rohkem uutele ettevõtetele. Ka riigiti on olnud alternatiivturu käekäik Alberi sõnul erinev. “Rootsis on kuskil 210 ettevõtet ja Soomes 4 tükki. Siin pole võimalik öelda, miks mõnes riigis läheb halvemini ja teises paremini,” märkis Alber.

“Nii nagu meil ka põhibörsil lisandub ettevõtteid parematel aastatel 2–3, on ka aastaid, kui ühtegi ei tule. Ja see mõjutab ka seda, kui ruttu tulevad ettevõtted alternatiivturule,” lisas Alber.

Alternatiivbörsi kontekst on tema sõnul mõeldud pigem ettevõtetele, kes on hiljuti loodud, nende riskid on suuremad ja nõuded nende aruannetele on väiksemad.

“Alternatiivturu ettevõtete mahud on ka väiksemad. Paari aasta tagune number Varssavis oli miljon eurot, mida alternatiivturu ettevõte kaasas. Eesti ettevõtted saavad sellise raha ilmselt piisavalt kergelt kätte kas pankadest laenuna või muudest kapitaliallikatest, et nad pole pidanud alternatiivturgu kapitali kaasamiseks kasutama. See on laiem kapitaliturgude kasutamise teema. Eestis on teatavasti kapitaliturgude laiem areng tagasihoidlikum kui teistes riikides,” rääkis Alber.

 

Alternatiivturg võrreldes börsiga

Lihsamad sisenemisnõuded- avalikkusele kuuluvate aktsiate osakaalu nõue puudub- tegevusajaloo nõue puudub- turuväärtuse nõue puudub

Väiksemad teabe avalikustamise nõudedraamatupidamisstandard – kohalik või IFRSkeelenõue – kohalik või inglise keelfinantsaruandluse sagedus – kaks korda aastasHea Ühingujuhtimise Tava – järgimine vabatahtlik

 

Mainor Ülemiste

Tegeles 2011. aastal eelkõige hoonete renoveerimise ja korda tehtud pindade väljaüürimisega.käive oli 2011. aastal 1,553 mln eurot, muud äritulud 3,747 mln eurot ja puhaskasum 5,47 mln eurot. Ettevõtte omakapital on 61,54 mln eurot.Sel aastal kavandab suurendada üüritulu võrreldes 2011. aastaga 35% ja teenida kasumit 872 000 eurot.