Õiguskantsler nõuab apteegituru suuremat avatust

Õiguskantsler saatis eile riigikogu liikmetele ettepaneku, kus on kirjas, et ravimiseaduses kehtestatud piirangud üldapteegi tegevusloa väljaandmisel ja muutmisel rikuvad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ning üldist võrdsuspõhiõigust ning teeb ettepaneku see punkt muuta kehtetuks.

„Eriti intensiivselt aga piiravad Ravimiseaduse § 421 lõiked 1-3 nende isikute ettevõtlusalast tegevust, kes a) sooviksid apteegiteenuse osutamist alles alustada või b) kes sooviksid oma tegevust apteegiteenuse osutamisel või ravimimüügil laiendada. Seda põhjusel, et kõnealuste piirangute tõttu ei pruugi kumbki üldse võimalik olla,” ütleb Teder oma kirjas.

Tema hinnangul on neil juhtudel tugevalt riivatud ka põhiseaduses tulenev võrdsuspõhiõigus, sest piirangutega eelistatakse olemasolevaid ettevõtjaid turule tulla või tegevust laiendada soovijate arvel.

„Teisisõnu tekitavad need piirangud nö turuluku, kus juurdepääs apteegiteenuse turule on peaasjalikult tagatud vaid neile teenuse osutajatele, kes on turule pääsenud ja oma positsioonid kindlustanud enne turu nö lukkuminekut. Neile ettevõtjatele, kes sooviksid apteegiteenust pärast turu nö lukustumist ka osutada või laiendada, valdavalt apteegiteenuse turule juurdepääsu pole. Seega on seadusandja ühelt poolt kohelnud omavahel erinevalt turul juba tegutsevaid apteegiteenuse osutajaid võrreldes turule siseneda soovijatega, teiselt poolt aga turul oma positsioonid kindlustanud teenuse osutajaid nende suhtes, kes sooviksid oma tegevust laiendada,” seisab pöördumises.

Tederi sõnul toob apteegiteenuse turu lukustamine vältimatult kaasa ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ka ravimite hulgimüügi alal, mõjutades seega konkurentsi mitte ainult apteegiteenuse osutamisel, vaid ravimimüügil laiemalt.

Kokkuvõtvalt leian, et ravimiseaduses sätestatud üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise geograafilised ja demograafilised piirangud ei ole vajalikud, et tagada maal, piirkonnas, kus nõudlus teenuse järele pole piisavalt suur, et ettevõtja oleks motiveeritud kvaliteetset apteegiteenust pakkuma, apteegiteenuse kättesaadavust, lausub Teder.

„Ka ei ole need piirangud, mis valdavalt takistavad pärast turu n-ö lukkuminekut uute pakkujate turuletulekut või ravimimüügi alal tegevuse laiendamist, minu hinnangul vajalikud, et tagada apteegiteenuse kättesaadavuse teisi aspekte: teenuse kvaliteeti ja teenuse osutamise järjepidevuse tagamist piirkondades, kus teenuse osutajate vaheline konkurents on tihe.”

Teder toob välja ka mõningaid lahendusi, kuidas seaduse esialgne mõte - tagada apteegiteenus maapiirkonnas - toimiks.

„Hoopis kindlamalt viivad soovitud eesmärgini, kuid kahjustavad konkurentsi ja ettevõtlusvabadust vähem, erinevad otseselt maa-apteekide arvu suurendamisele suunatud meetmed, näiteks maa-apteekide subsideerimine, linnas tegutsevate ettevõtete kohustus pidada apteeke ka vähematraktiivses piirkonnas jne,” loetleb ta.

Õiguskantsleri ettepaneku täitmiseks on aega 20 päeva, selle aja jooksul peab riigikogu vastu võtma otsuse. Kui riigikogu ettepanekut ei toeta, saab õiguskantsler teha taotluse seadusesätete kehtetuks tunnistamiseks riigikohtule.

Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles, et just praegu tutvub ta õiguskantsleri saadetud ettepanekuga ning komisjonis tuleb arutlusele see 8. oktoobril. Kutsutud on ka õiguskantsler.

„See on tõsine teema ja igal juhul peab riigikogu reageerima. Töö sellega käib,” lausus Tsahkna.

 

Põhiseaduse punktid, millele viitab õiguskantsler

§ 12 esimene lause: Kõik on seaduse ees võrdsed.

§ 31.   Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

 

*Õiguskantsleri poole pöördusid ajavahemikul 2007 kuni 2010 mitmed avaldajad, kes leidsid, et ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamispiirang piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust, kusjuures säte pole täitnud oma eesmärki tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ühtlasem jaotumine tervel Eesti territooriumil. 2007. aastal algatas tollane õiguskantsler menetluse ja esitas nõudmise sotsiaalministrile. Sotsiaalminister leidis, et säte pole täitnud eesmärki ja ministeerium kaalus piirangute kehtetuks tunnistamist.

*Juba siis leidis õiguskantsler, et apteekide asutamispiirang on vastuolus põhiseadusega aj riivavad põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust. Et sotsiaalministeerium möönis samuti, et seadus pole täitnud eesmärki, ei astunud õiguskantsler edasisi samme.

*2009. aastal saatis konkurentsiamet majandus- ja kommunikatsiooniministrile analüüsi ja märgukirja, et apteekide asutamise piirangud on otstarbetud ja ei täida oma funktsiooni. 

*2010. aastal esitasid sotsiaalministeerium koostöös ravimiametiga riigikogule seaduseelnõu 617 SE, mis nägi ette apteekide asutamispiirangu kehtetuks tunnistamise.

*Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas aga selle punkti seaduseelnõust välja jätta, kuna komisjoni hinnangul oli vaja piirangute küsimust täiendavalt analüüsida.

*Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond koostas sotsiaalkomisjoni palvel ülevaate apteegi tegevuslubade väljaandmisest ja maa- apteekide säilitamisest Euroopa riikides. Muu hulgas tõdetakse analüüsis, et viimaste aastate suundumused Euroopa riikides on pigem regulatsioonide vähendamisele ja sektori allutamisele konkurentsireeglitele, sealhulgas Euroopa Liidu survel. Vaatamata asjaolule, et analüüs valmis juba 2010. a, pole Riigikogu apteekide asutamispiirangute küsimuse arutelu siiani jätkanud ega oma seisukohta kujundanud.

* Vaatama sellele, et konkurentsiamet saatis 2011. aastal taas sotsiaalministeeriumile ettepaneku, milles palub uuesti algatada sätte kehtetuks tunnistamise menetluse, pole

sotsiaalministeerium seni küsimust uuesti tõstatanud.

* 2012. aasta augustis küsis õiguskantsler konkurentsiametilt teavet, mitu protsenti turul tegutsevatest apteekidest on hulgimüüjatest sõltumatud. Nn sõltumatuid ehk apteegiketti mittekuuluvaid ja ravimite hulgimüüjatega struktuursete seosteta apteegiteenuse osutajaid on hinnanguliselt 10 %.

*Riigikontroll esitas 6. septembril 2012 riigikogule ravimite kättesaadavust puudutava auditiaruande. Aruandes nõustus riigikontroll konkurentsiameti seisukohtadega, et olukord ravimiturul on põlistanud kahe suurima hulgimüüja võimu, kes omavad enamikku apteeke Eestis ning apteekide asutamise piirang ei võimalda turule tulla uutel apteegikettidel või sõltumatutel apteekidel, keda on ca 9,7 %.