Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rikkad muutusid aastaga jõukamaks

    Täna avaldatud Äripäeva rikaste TOP 500 esinumber on teist aastat järjest Hillar Teder, kes edestab Oleg Ossinovskit ja Fjodor Bermanit. Jõulisima tõusu on teinud viimasel aastal suurte investeeringutega pildil püsinud Heiti Hääl. Langejateks on tuntud ettevõtjad Rein Kilk ja Oliver Kruuda.

    Äripäev hindas Tederi vara väärtuseks 350 miljonit eurot, mis on mõnevõrra väiksem mulluse aasta arvestusest, kuid annab turvalise edumaa teisele kohale jõudnud Ossinovski ees. Teder on tegutsenud Venemaal ja arendanud koos äripartneritega O’Key nime kandvat kaubandusketti. See firma viidi 2010. aastal Londoni börsile, Teder omab seal senimaani 8%-list osalust. Praegu tegeleb ta kaubanduskeskuste rajamisega eelkõige Ukrainas ning valmistab ette ka oma Ukraina äride börsile viimist. Intervjuud Tederiga saab lugeda järgmiselt paarisküljelt.Ossinovski on võrreldes eelmise aastaga koha võrra tõusnud, tema vara väärtus on ligi 224 miljonit eurot. Talle kuuluv raudteekontsern Skinest Group omas eelmise aasta lõpus osalust 35 ettevõttes, mis tegutsevad Eestis, Rootsis, Venemaal, Ukrainas, Lätis, Gruusias, Leedus ja Poolas. Grupi käive ületas 123 miljonit eurot, puhaskasumina teenis ettevõte 24 miljonit eurot.Tänavu tabelis kolmandaks jäänud Bermani vara väärtuseks hindas Äripäev 182 miljonit eurot. Berman on BLRT Grupi suurim omanik – kontsern peamine tegevusala on laevaehitus ning -remont. Viimastel aastatel on BLRT investeerinud Soome, Venemaale, Leetu, aga alustanud näiteks ka keemiatoodete müügiga Küprose kaudu.
    Heiti Hääl tegi suure tõusu. Hääl on edetabelis 47. kohal 43 miljoni euroga. Aasta varem oli tema vara väärtus 6 miljonit eurot. Tõus on seotud peamiselt investeeringutega, millega Hääle osalusega kontsern on ka sel aastal pildis püsinud. Hääle äritegevus on viimasel aastal muutunud läbipaistvamaks ja seetõttu on tema vara ka lihtsam hinnata.Hääl ise räägib, et tegemist on tal viimasel ajal tõesti rohkelt. Mullu aasta lõpus teatati Kiviõli keemiatööstuse ostust. Suvel omandas Alexela Veolia jäätmeäri Eestis ja Leedus. “Elu on huvitav ja aina huvitavamaks läheb. Iga uus ettevõtmine on nagu uus laps peres – vajab oma hoolt ja tähelepanu,” räägib ta ja tunnistab, et isu päris täis veel ei ole. “LNG on praegu üks mu suurimaid väljakutseid,” viitab ta plaanile rajada Eestisse vedelgaasi terminal. Suurima languse tegi tänavuse edetabeli põhjal läbi Kilk. Tema ärisid on viimasel aastal saatnud suur ebaedu ja mitmed on likvideerimisel või lõpetanud pankrotiga. Seda peegeldab ka Äripäeva hinnang tema praeguse vara väärtusele – 18,7 miljonit eurot ja 114. koht tähendab, et eelmise aastaga võrreldes on tema kontrollitava vara väärtus kahanenud 70%. Kilk on ise vahepeal hoopis ülikooli kirjandust ja kultuuriteadust õppima asunud, rikaste edetabelisse mahtus ta siiski tänu osalusele ASis Pärnu Sadam. Ka selle ettevõtte vastu on esitatud pankrotiavaldus. Äripäeva rikaste edetabeli koostajad on aga kindlad, et Kilk on suutnud osa oma vara tülikate võlausaldajate eest kaitsta.
    Pankrot ei viinud edetabelist. Teine suurem langeja on Oliver Kruuda, kes samuti viimastel aastatel pigem probleemidega seoses uudiskülgedele jõudnud. 2010. aastal müüs ta Kalevi kommivabriku, ent vähem kui aasta hiljem kuulutati välja tema valduskontserni Luterma pankrot. Siiski suutis Kruuda suurematest probleemidest säästa Tere piimatööstuse ja toimetab praegu eelkõige sellega. Kruuda ise ütleb, et tegelikult pole viga midagi. “Kui tööd teed, siis läheb hästi,” nendib ta. “Ma arvan, et see ei ole see koht, mida kommenteerida,” lisab ta tõusude ja languste kohta rikaste edetabelis. Viimasel ajal on Kruudal tegelikult ka mõned edusammud ette näidata – nii tühistas maksuamet septembris pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi Luterma ja teise Kruuda firma Rubla vastu esitatud 8,6 miljoni euro suuruse suhkrutrahvi nõude.
    Rikaste edetabelist pole mul sooja ega külma
    Teist aastat järjest rikaste edetabeli esinumbriks tulnud Hillar Teder ütles, et meediaga on see häda, et kui sa loed seal enda kohta ilmunut, siis võid lõpuks ka ise hakata kirjutatut uskuma. Ta ei osanud öelda, kas Äripäeva hinnang tema vara kohta peab paika. “Selle edetabeli koostamine on nagu täringumäng.”Tederiga intervjuuks sobiva aja leidmine oli keeruline, sest ta on sõna otseses mõttes pidevalt lennus. Sel nädalal viibis Londonis, Kiievis, Moskvas, Peterburis, Pariisis ja Tallinnas. Intervjuu temaga tegime eile telefonitsi, kui Teder oli jõudnud Pariisi. Tihe reisimine on seotud kaubanduspindade arendamisega Ukrainas. Tederi Ukraina projektist saab täpsemalt lugeda täna ilmunud rikaste TOPi ajakirjast. Lisaks Ukrainale loodab Teder järgmisel aastal lükata hoo sisse ka Tallinna kesklinnas asuvale kinnisvaraarendusele.
    Mis seisus on Teil täpsemalt Tallinnas asuvate Admiraliteedi basseini äärsete kinnistute arendus?  Sellega on kümme aastat täis. Tundub, et ka sellel aastal saabuvad jõulud kiiremini, kui meie mõtted teostuvad. Me tahame seal juba alustada osaliselt kaevetöödega, aga peame sättima oma tegevusi teiste järgi. Skanskaga oleme maad ära jaganud, nurga peal ühed kolleegid ehitavad. Talvel hakkame selle arendusega tõsisemalt tegelema. Samas kiirustamine pole eesmärk, püüame rahulikult võtta. Keegi just hiljuti ütles, et Tallinnas on see jama, et ehitatakse ruutmeetreid, aga lõpuks ei ole väljast ilus. Fassaadid on üsna kallid ja tekib kiusatus raha kokku hoida. Meie soovime rajada ilusa fassaadiga hoone, see on aga paraku ka kallis.
    Kuhugi kiiret siis selle projektiga ei ole? Peame pusima jah. Ma arvan, et me selle objektiga rikkaks ei saa, sest see on ikkagi kallis projekt. Vaatame. Praegu on hästi palju olnud tegemist nende projektidega, kus me arvame, et õnnestub raha teenida. Admiraliteedi basseni arendus on pigem raha kulutamise koht.
    Kuidas on läinud Venemaa jaekaubandusketil O’Key, mille börsile viimine kergitas Teid Eesti rikkaimaks inimeseks ja kus Teil on endiselt osalus? Minu jaoks on praegu O’Key sama, mis Teie jaoks Coca-Cola aktsia ostmine. Kui palju Te Coca-Colast teate? Tõenäoliselt nii palju, kui lehest loete. Tõsi, ma tean O’Keyst natukene rohkem, eks me ikka arutame, kuidas mingite asjadega on läinud, aga börsiettevõtetel on omad reeglid, mida nad saavad avalikustada ja mida ei saa.
    Teie olete üks väheseid Eesti ettevõtjatest, kes on idaturul tegutsedes olnud edukas. Mis on selle põhjus? Venemaal tegutsedes pead mõistma sealset keelt ja kultuuri. Samuti tuleb julgeda võtta riske. Enda rahaga tegutsev ettevõtja saab võtta hoopis teistsuguseid riske kui palgatööd tegev direktor.Eestis on turg ära jaotud ning kasvatakse turuga sarnases tempos. Võib küll öelda, et selline areng on kindlam jne. Teisalt võib aga idaturul minna väga hästi, kuid muidugi tuleb arvestada, et seal on ka üksjagu igasuguseid riske. Suured ettevõtted tegutsevad paljudel erinevatel turgudel. Edukad ollakse siis, kui konkreetses riigis toimuva eest vastutav inimene elab seal kohapeal.
    Teiega oli keeruline intervjuuks sobivat aega leida, sest olite pidevalt lennus. Kas see on tavapärane?  See ei ole nii. Viimased kaks nädalat on olnud sellised. Tegelen praegu erinevate läbirääkimiste ja kokkulepete sõlmimisega.
    Venemaale või Ukrainasse Te pole plaaninud elama kolida?  Mis vahet seal on, kui sa pead käima erinevates kohtades. Lennukipilet Kiievist Londonisse maksab umbes 180 eurot. Tallinnast Kiievisse õnnestub harva saada lennupiletit alla 300 euro. Puhtalt geograafia ja oma tegevuse mõttes poleks mul üldse põhjust Eestis elada. Eesti on lihtsalt lahe provints ja mulle meeldib.
    Kas see, et olete kaks aastat järjest Äripäeva rikaste edetabeli esinumber, on kuidagi Teie elu ja ettevõtlust mõjutanud?  Siin on teemaks ajakirjanduse mõju. Ajakirjandusel on kombeks tekitada mingisuguseid kangelasi. Saan ajakirjanduse tegevusest aru nii, et selleks, et teema oleks huvitav, tuleb see viis korda suuremaks puhuda. Kas sa oled seal edetabelis esimene või kahekümnes, on küsimus sellest, keda soovitakse esile tõsta. Mulle tundub, et te viskate seal täringut ja siis panete esimese 20 järjekorra paika. Ma ei võta seda väga tõsiselt ja ma väga ei loe selliseid asju. Vahepeal ilmus minust lugu Forbse’i eestikeelses väljaandes. Mul on see lugemata. Võtan jõulude ajal kaasa palmi alla ja loen selle läbi. Jama on selles, et kui loen endast seda, mida on kuskil kirjutatud, siis võib lõpuks juhtuda, et ma hakkan ise ka uskuma seda, mis seal kirjas on. See on ohtlik. Kui vara väärtus on viis korda üles puhutud ja kui sa hakkad ise seda numbrit uskuma, siis jääd kas laisaks või sul tekib veendumus, et oledki nii rikas. Mul ei ole sellest edetabelist sooja ega külma.
    Mis Te arvate, kas oleme Teie vara väärtust ülehinnanud?  Ma ei oska öelda.
    Reet Roos: naisettevõtjad on Punase raamatu liik
    Rikkaimate naiste edetabeli ladvikus on vähe neid, kes saaks uhkelt öelda, et on ise end üles töötanud. Üks neist on riigikogu liige Reet Roos, kes on täna ilmunud rikaste TOPis 240. kohal, tema vara väärtuseks hindas Äripäev 9 miljonit eurot.
    Mis olukorras on praegu Eesti naisettevõtjad? Mõnikord mulle tundub, et Eesti naisettevõtjad on nagu üks eriline liik Punasest raamatust. Naisettevõtjaid on vähe, aga miks nii on – vist on naised liiga alalhoidlikud ja ettevaatlikud. Kui vaatad pankrotti läinud ettevõtjaid, siis seal on pilt veel hullem – enamik mehed, nii et võime öelda, kui naine juba ettevõtte teeb, siis kaalub, mõõdab ja arvestab rohkem, võtab vähem riske ja jääb tõenäoliselt tubliks väikeettevõtjaks. Et ettevõte kasvaks turuliidriks, tuleb kõigepealt unistada suurelt, ja siis teha hiiglasemõõtu tööd.
    Mida peaks tegema selleks, et oleks rohkem naisettevõtjaid? Käin teinekord keskkoolis andmas ühiskonnaõpetuse tunde. Tead, kui vähe käsi tõuseb vastuseks küsimusele, kes teist hakkab ettevõtjaks. Noored peegeldavad ühiskonna ja ka oma vanemate seisukohti ja kirjeldavad seda nii: ettevõtjaks saamine on keeruline, raske, liiga vastutusrohke ja kindlasti liiga kallis, sellist raha mul ju pole… .Vastan neile, et ettevõtjaks olemine tähendab pealehakkamist, julgust teha midagi teistmoodi ja esimesena. Mugavuspiiridest loobumist täna, et hiljem elada mugavamalt. Tähendab enesedistsipliini, aga ka eneseteostust. Julgust ja vastutust. Kõige vähem läheb vaja raha.Meil aga tihti vastandatakse vabatahtlik töö, sotsiaalne vastutus ja kolmas sektor ettevõtlusega. Nagu need oleks kaks äärmust, mis kokku ei saa, või kui saavad, ei tereta. Selleks, et naisettevõtjaid oleks rohkem, tuleb jõuda olukorda, kus ühiskonnas peetakse nii MTÜd kui ka ettevõtlust majanduse sünergilisteks osapoolteks – paljud naisettevõtjad on ka hoogsad mittetulunduses kaasalööjad. Ettevõtja võib olla samal ajal sotsiaalselt vastutustundlik ja ka tore inimene. Seda kõigepealt.
    Millised on naisettevõtjate tugevused, nõrkused? On näiteks üks tugevus, mis pöördub hiljem naiste vastu – see on delegeerime. Alustades on oluline ja sageli vältimatu teha kõike ise, hiljem aga on delegeerimisoskus vältimatu. Eesti ettevõtjatest naised delegeerivad vähe, teevad kõik nõrkemiseni ise ära, et olla kindel, et on hästi tehtud. See aga tähendab – lisaks eneseohverdusele –, et ei osata ehk piisavalt usaldada. Samas on naised tugevad meeskonna hoidjad ja motiveerijad. Kes mõtlesid välja kõnekäänu, et õige eesti naine toidab ära mehe ja seitse last, sealt see pärineb.
    Millised on Eesti naisettevõtjad võrreldes välismaa omadega? Eestis on hea olla naine ja ka naisettevõtja, sest võrreldes selle muu maailmaga, avavad meeskolleegid meile uksi ja lasevad ees sisse – aga sedasi, naljaga pooleks muidugi, jõuab ju elus kiiremini edasi!
    Milline on pilt kümne aasta pärast?  Ma arvan, et kümne aasta pärast on haruldane liik “naisettevõtja” välja surnud ja on olemas edukas väike riik nimega Eesti, kus on palju ettevõtjaid, keda pole enam põhjus soo järgi jagada ettevõtjaks ja naisettevõtjaks. Aga kui tõsiselt rääkida, siis Eesti võiks kasutada oma potentsiaali olla maailmas tuntud startup’i-riik ja juba keskkooliklassides võiks olla ettevõtjaks saada soovivate noorte hulk suurusjärgu võrra suurem.
     
     
    Taust
    Kes on Eesti kümme rikkamat? mln eurot
    Hillar Teder 350Oleg Ossinovski 223,7Fjodor Berman 182,2Toomas Annus 133,8Priit Piilmann 132Armin Karu 112,5Sonny Aswani 109,9Marcel Vichmann 107,1Margus Kangro  104,4Sergei Glinka ja Maksim Liksutov  104,1
    Millise summaga pääseb TOPi?
    4,7 miljonit eurot on alumine piir, millega tänavu rikaste edetabelisse pääses. Eelmisel aastal oli künnis madalam – 3,8 miljonit eurot. Tegemist on läbi aastate kõrgeima lävega.
    Kui vana on keskmine rikas?
    50 eluaastat on 500 rikkama keskmine vanus. Vanus on aastaga tõusnud täpselt ühe aasta võrra.
    Kelle vara on aastaga  märkimisväärselt kasvanud?
    Oma varalist seisu ja kohta edetabelis on jõudsalt parandanud puidugraanuleid tootva ASi Graanul Invest omanikud Raul Kirjanen ja Anders Andersson. Kirjanen on tänavu tõusnud 22. positsioonile (mullu 93.) ja tema vara väärtuseks on hinnanguliselt 70,3 miljonit eurot, Anderssoni koht on mõnevõrra madalam – 54,7 miljoniga 35. (mullu 123.). Graanul Invest käivitas 2011. aastal investeerimisprogrammi, millega uuendati tootmist olemasolevates tehastes, rajati uus tehas Lätti ja alustati tootmise planeerimist Ameerika Ühendriikides.  
    Kui palju on rikaste vara kasvanud?
    9,12 miljardit eurot on tänavu rikaste edetabeli 500 esimese vara kokku väärt. Aastaga on 500 rikkama inimese vara kasvanud 16% – mullu oli summaks 7,85 miljardit eurot. Vara ei jagune rikaste seas võrdselt – edetabeli esimese 62 vara väärtus on sama suur kui ülejäänud TOPi 438 liikmel kokku.
    Milline tegevusala on teinud rikkaks?
    Kaubandus, sellega tegeleb suurim hulk edetabelisse pääsenud ettevõtjatest (128). Tegevusaladest on esindatud kinnisvara (122), tootmine (70), ehitus (65), tööstus (62), logistika ja transport (37), põllumajandus, metsandus ja kalandus (25) ning IT ja telekom (14).
    Kes on kõrgeimal kohal asuv tankist?
    Kõrgeimal kohal asuv tankst on Mirje Põld, kes on ka kõrgemal kohal asuv naine. Oma igapäevatööd teeb edetabelis 62. kohal asuv Põld Pala vallas pearaamatupidajana. Äriregistri andmetel on ta aga ka väga eduka kinnisvaraarenduse ja ehitusega tegeleva ettevõtte Riverside üks omanikest. Aastaga kasvas selle firma käive üle nelja korra, kasumi kasvuks seisab aastaaruandes 1282%. Loe täpsemalt täna ilmunud Rikaste TOPi ajakirjast lk 35.
    Kui vana on kõige noorem ja kõige vanem Rikaste TOPi kuuluja?
    21 ja 90.Noorim edetabelisse kuuluv Kadri Vanaselja on 21aastane. Talle kuulub osalus perekonna valdusfirmas Vincere, mis omab osalusi Tallinna Kaubamajas, Livikos, Balbiinos ja teistes ettevõtetes. Osaluse päris ta isa Indrek Vanaseljalt, kes suri 2005. aastal.Vanim on edetabelis Kanada väliseestlane Erich Rannu, kes asutas pärast Kanadas pensionile jäämist Eestis arvuteid kokku paneva Astrodata, mis hiljem ühines Microlinkiga, kus Rannul oli osalus, kuni 2005. aastal ostis ettevõtte üles Eesti Telekom. Praegu on tema ettevõte Astro Holding investeerinud nii kinnisvarasse kui ka väikeettevõtetesse.   
    Mitu uut tulijat on TOPis?
    75 uut tulijat on tänavuses edetabelis. Kõrgeimale, 49. kohale jõudis neist Igor Goleništšev, kelle vara väärtuseks hindas Äripäev 41,2 miljonit eurot. Tema enamusosalusega Indore Chemical tegeleb nafta ümbertöötlemistehastele keemilisi lisandite vahendamisega – põhiturud on Venemaa, Ukraina ja Valgevene.
    Kelle äritegevust varjab saladuseloor?
    Edetabelis on mitmeid ettevõtjaid, kelle tegemisi varjutab saladuseloor. Näiteks 206. kohal asuv Jaanus Krigolson või 106. kohal asuv Martti Lemendik. Loe ajakirjast lk 44 ja lk 68.
    Mitu naist on 500 rikkaima hulgas?
    Rikaste TOPis on 44 naist. Kui 15 rikkama mehe varanduse kogusumma ulatub kahe miljardi euroni, siis 15 rikkamal naisel on käsutada kokku vaid 238 miljonit eurot.
    Kes on tuntuim edetabelist välja kukkuja?
    500 rikkama hulka ei mahtunud ehitusettevõtja Toomas Luman, kes eelmisel aastal oli 6,4 miljoni euroga 301. kohal. Praegu on tema vara väärtuseks 1,9 miljonit eurot. Esimese saja väljajääja nimed avaldas Äripäev eile veebilehel.
    Kuidas saada täna ilmunud ajakirja omanikuks?
    Täna ilmunud Rikaste TOPi värske number toimetatakse tasuta kõigi Äripäeva tellijateni järgneva kolme tööpäeva jooksul. Ajakirja saab ka osta eraldi üksikmüügist.
     
     
     
    Kommentaar
    Turg on selgelt jagatud
    Andrus Saare, sotsioloogEdetabeli esisada näitab väga ilmekalt, et Eestimaa turg on üsna selgelt ära jagatud. Ka maailma varakate edetabelid on stabiilsed, muutused kosmeetilised. Paljud praegused Eesti jõukad inimesed on oma rikkuse algkapitali  saanud üleminekul turumajandusele. Ülemineku periood sünnitab alati kõige rohkem jõukaid, sest avanevad seninägematud võimalused.Praeguste noorte ettevõtjate stardipositsioon on kehvem, sest õhulosside tarvis on täna raskem laenu saada kui varasematel aegadel. Just turu jagatus ja tõsiselt võetava turumajanduse puudumine (teenuse või toote hind ei sõltu enam mitte pakkumise  ja nõudmise vahekorrast ning lõputud diskrimineeriva  olemusega subsiidiumide olemasolu) ja väliskapitali ülisuur roll teevad rahvusliku kapitali väljavaated suurte ettevõtmiste algatamiste plaanis piiratumaks, kuigi finantseerimisallikaid ei ole kunagi olnud nii palju kui praegu.Näib, et ka ettevõtlikkus on viimase paarikümne aastaga vähenenud ja osa ettevõtlikke inimesi on siirdunud välisriikidesse. Kui varem innustas inimesi tagant soov tagada endale normaalne elu, siis praegu saab ettevõtlik inimene selle taseme suhteliselt väikse vaevaga kätte. Kas pärast seda ka ettevõtlikkus enam säilib, see on juba teine küsimus.
    Rahvusliku kapitali haare näib jäävat nõrgemaks, kuigi Eestis ei ole mitte kunagi varem olnud sedavõrd palju ettevõtlusharidusega inimesi. Paraku ettevõtlushariduse laiahaardelisus ei ole pöördunud soovitud kvaliteediks: uuteks ettevõtjateks. Loodan, et varsti saab öelda, et mitte kunagi varem ei ole olnud ka sedavõrd palju uudsete ideedega inimesi, kui neid on praegu. Haridus on olemas, finantseerimisvahendid on kättesaadavad, jääb üle ainult ideed teostada. Iseasi, kas eesmärgiks peab olema sattumine rikaste edetabelisse. Edetabel mõõdab lihtsalt seisu, aga ei ole eesmärk.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.