Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Advokaat: maksupettuste karistused ei ole leebed
Advokaadibüroo Hansa Law Offices partner ja vandeadvokaat Vahur Kivistik on seisukohal, et piisav õiguslik raamistik tulemuslikuks võitluseks maksupettustega on Eestis välja arendatud.
"Seda nii menetluslike võimaluste, sealhulgas jälitustegevuse näol kui ka sanktsioonide osas," kommenteeris Kivistik.
Ta selgitas, et täna on maksupettuste eest ettenähtud maksimaalseks karistuseks kuni 7 aasta vangistust. "Seega ei saa väita, et karistused oleksid liiga leebed või mingid relvad MTA või prokuratuuri arsenalist puudu. Ka täna on võimalik kohaldada vara aresti ja teatud juhtudel konfiskeerimist. Õigusriigile on omane, et kuritegude puhul on tõendamiskoormus riigil," märkis Kivistik.
Selles valguses on MTA soov panna maksukuritegude uurimisel totaalne tõendamiskoormus süüdistatavale ja karmistada karistusi tema hinnangul raskesti põhjendatav. "Kogu vara konfiskeerimine koos surmanuhtlusega oli majanduskuritegude puhul kodifitseeritud NSVLiidus. Jääme huviga ootama, millal kuuleme ettepanekust maksupettuse eest kohapeal "troika" otsusel maha lasta," lausus ta.
Reedene Äripäev kirjutas, et majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet - valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata. Äripäev küsib, kas karistused on Eestis liiga leebed? Kas ja kuidas peaks majanduskuritegude karistusi tõstma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.