Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksperdid: karmimatest karistustest pole abi

    Maksunduseksperdid leiavad, et maksukuritegude puhul pole probleemiks niivõrd karistuste liigne leebus kui see, et riigil õnnestub liiga vähe pettureid paljastada ning karistada.

    Reedene Äripäev kirjutas, et majanduskuriteod eesotsas maksupettustega on kurjategijatele sageli justkui lahke võidufondiga lotopilet – valgekraedest pettureid karistatakse leebelt ja suur osa nende tekitatud kahjust jääb riigil tagasi saamata.  Levinuim karistus maksukuritegude eest on viimasel paaril aastal olnud tingimisi vangistus.
    “Ühelt poolt tekitab see rikkujatele karistamatuse tunde ja julgustab neid laiemalt tegutsema, teisalt paneb surve alla ausad ettevõtjad,” lausus Raidla Lejins & Norcousi maksunõunik Villy Lopman.
    “Maksupetturite vara laiendatud konfiskeerimine ja ettevõtluskeeld on kahtlemata sammud õiges suunas. Täpsemat hinnangut eelnõule on praegu raske anda, sest see on veel idee faasis,” rääkis  ta.
    Karistustest ja karistamisest rääkides ei tohiks Lopmani sõnul ära unustada, et maksupettuste suur hulk viitab ka sellele, et praeguses maksuseadused ja ka maksuhalduri rutiinid on pettustele liiga vastuvõtlikud. “Karistamine on juba tagajärgedega võitlemine. Karistuste karmistamisega maksuseadusi paremaks ei kirjuta,” märkis ta.
    Advokaadibüroo Hansa Law Offices partner ja vandeadvokaat Vahur Kivistik leiab, et maksupetturite karistamiseks on praegu piisavalt võimalusi. “Eestis on loodud piisav õiguslik raamistik tulemuslikuks võitluseks maksupettustega,” märkis Kivistik.
    Ta selgitas, et praegu on maksupettuste eest ette nähtud maksimaalseks karistuseks kuni seitse aastat vangistust. “Seega ei saa väita, et karistused oleksid liiga leebed või mingid relvad maksuameti või prokuratuuri arsenalist puudu. Ka praegu on võimalik kohaldada vara aresti ja teatud juhtudel konfiskeerimist,” lausus Kivistik.
    Õigusriigile on omane, et kuritegude puhul on tõendamiskoormus riigil ja selles valguses on maksuameti soov panna maksukuritegude uurimisel täielik tõendamiskoormus süüdistatavale ja karmistada karistusi Kivistiku sõnul raskesti põhjendatav.
    Tähelepanu kriminaalsetele juhtumitele. Riigikogu liikme ning endise rahandusministri ja maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul tuleb maksupettuste puhul vaadata eelkõige kriminaalseid juhtumeid. “Maksukuritegude puhul on kahju riigile ja õiguskuulekusele tavaliselt väga suur. Kui me räägime maksupettustest, siis ei ole mõtet kriminaliseerida üksikuid raamatupidaja eksimusi. Maksupettus on ikkagi selline kuriteo liik, kus toimub dokumentide võltsimine, fiktiivsete tehingute vormistamine, rahapesu, käibemaksu väljapetmine riigilt. Need on reeglina organiseeritud kuritegevuse vormid,” lausus Sõerd.
    Tema sõnul on probleem selles, et uurijad ei jõua maksukuritegude organiseerijateni. “Kui me räägime maksupettuste puhul kriminaalsetest juhtumitest, siis reeglina on olemas organisaatorid ja täideviijad. Vahele jäävad ning tingimisi vangistused ja rahalised sanktsioonid määratakse toimepanijatele, kes on vormistatud fiktiivseteks juhatuse liikmeteks, kes annavad allkirju, kes teevad pangatehinguid jne. Aga organiseerijaid jäävad reeglina tabamata,” selgita Sõerd. Mis on kasu karistuse karmistamisest, kui uurija ei jõua tegelike organisaatoriteni, küsis ta.
    Uurijatel liiga palju tööd korraga käsil. Sõerdi sõnul on probleem ka selles, et majanduskuritegude uurijad on ülekoormatud. “Kui uurijal on sada kriminaalasja korraga, siis me ei saa uurimise tulemuslikkusest rääkida. Optimaalne maht on viis korda väiksem. Maksupettused on reeglina mahukad,” rääkis Sõerd.
    Tema hinnangul on see viinud ka selleni, et meil on kohtumenetlused liiga pikad, selle ajaga jõuavad organisaatorid oma vara välisriiki viia või ümber vormistada.
    “Kui asi kohtulahendini jõuab, siis pole midagi sisse nõuda,” lausus ta.
    Sõerd on veendunud, et üsna väike osa nendest pettustest, mis Euroopas tegelikult toime pannakse, jõuab kohtusse.
    Sõerd lisas, et Euroopa Komisjon on tulnud välja mitme algatusega, et karistusi ühtlustada ja  menetlustähtaegu lühendada. “Kui me räägime seadusandlusest, siis on räägitud ettevõtluskeelu laiendamisest või vara konfiskeerimisest – see on arutelu teema,” märkis ta.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.