Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärimees Raivo Paala alustas vanglas näljastreiki
Tänavu ulatusliku maksupettuse eest vangi läinud Valga ettevõtja Raivo Paala saatis president Toomas Hendrik Ilvesele kirja, milles süüdistab oma vangiminekus presidenti ning teatab, et on alustas 12. detsembril näljastreiki, mida ei lõpeta enne, kui president on oma süüd tunnistanud.
Nimelt tunnistas maakohus 2011. aasta jaanuaris Paala kokkuleppemenetluses süüdi maksukelmuses suures ulatuses ning mõistis talle üheaastase vanglakaristuse, kirjutab
Delfi. Paala süüdistab aga president Toomas Hendrik Ilvest selles, et viimane kinnitas 2009. aastal seadusemuudatuse, mis mehe sõnul tõi talle kaasa tagasiulatuvaid maksekohustusi ning oli seega üks tema kohtuasja peamisi põhjusi.
"Igale arukale inimesele on teada, et sellist õigust ei anna riigivõimule, sh presidendile ei põhiseadus, ELi õigus ega ka rahvusvahelised lepingud. Vastupidi, maksude tagasiulatuv kehtestamine on keelatud. Järelikult toimisite presidendina rahva ja minu suhtes ebaõiglaselt ning õigusevastaselt," seisab kinnipeetu saadetud kirjas riigipeale.
Paala teatas, et kuni president Ilves pole avalikult tunnistanud oma eksimusi seaduspärasuse ja õigluse vastu seoses 2009. aastal 20protsendilise käibemaksumäära tagasiulatuva kehtestamise seaduse kinnitamisega, siis kasutab ta oma kodanikuõiguse maksmapanemiseks äärmuslikku vahendit ning alustab alates 12. detsembrist näljastreiki.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talve sõnul on Paala tõesti keeldunud vanglatoidu vastuvõtmisest, kuid ei ole loobunud vangla toidupoe kasutamisest.
Taust
Süüdistus puudutas kahte osaühingut (Äripäeva andmeil OÜd Gillian ja OÜd Transoil Service) ja mõlemal puhul esitas ainuosanik Raivo Paala grupis osaühingu juhatuse liikmega osaühingute käibedeklaratsioonides 2003. aasta teatud kuude kohta maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid.
Ühe ettevõtte puhul deklareeriti sisendkäibemaksu 5,6 miljoni krooni ja teise ettevõtte puhul 7,1 miljoni krooni võrra tegelikust suuremana. Valeandmete esitamisel kasutati näilikke arveid. Ühele ettevõttele tagastas maksuhaldur alusetult 0,4 miljonit krooni ja teisele ettevõttele 1,2 miljonit krooni, ülejäänud osas tagastusnõude täitmine peatati.